Teadur: Ladõnskaja juhtum valimissedelite süsteemi muutmiseks põhjust ei anna ({{commentsTotal}})

{{1426142308000 | amCalendar}}
Foto: Martin Dremljuga/ERR

Eesti valimistel pabersedelite täitmise süsteem toimib normaalselt ning hoolimata Viktoria Ladõnskaja ja Sven Sesteri juhtumist, ei ole vaja seda muuta, leiab Tartu Ülikooli teadur Kristjan Vassil.

Ta rääkis "Terevisioonis", et nimetatud olukord oli igal juhul erakordne, seda just selles mõttes, et kaks kandidaati sai niivõrd sarnase häältehulga, kus ühe- või mõnehäääleline erinevus annab ühel juhul koha riigikogus ja teisel juhul ei anna. Vassili sõnul tema sellist juhtumit eelmistelt valimistelt ei mäleta.

Küsimusele, kas see meetod, kuidas praegu kabiinis sedelite kaudu hääletatakse, vajaks ülevaatamist, vastas teadur, et ei vaja.

"Aga see osundab olulisele küsimusele. Räägitakse sellest, et häälte kokkulugemisel on nö inimlik faktor, mis toob kaasa vea. On oluline aru saada sellest, et see viga on tegelikult ju tõlgenduse viga, mitte sedelite kokkulugemise viga. Ehkki ta võib olla ka sedelite kokkulugemise viga, aga see suurem ja olulisem asi on, et kuidas mingi sedel klassifitseeritakse. Kas see number seal on 7 või see number on 3, kas see sedel on kehtiv või on kehtetu," rõhutas Vassil.

Ta selgitas, et kuna sedeleid hindavad erinevad inimesed, siis nad jõuavadki erinevatele otsustele. "Nii kaua, kuni see on viga sedelite kokkulugemisel või tõlgendamisel, nii kaua kuni see viga on juhuslik, aga statistilises analüüsis on juhuslikkus hästi oluline, nii kaua kuni see viga on juhuslik ja väike, siis tegelikult see ei ole suur ja oluline probleem, millega peaks tegelema."

Mujal maailmas on Vassili sõnul lisaks pabersedelitele kasutusel laias laastus kolm kolm mehhanismi: kasutatakse valimismasinaid ehk elektroonilist hääletamist, nö poolelektroonilist hääletust ning vähestes maades, nagu Eestis, interneti teel hääletust.

Teadur märkis, et valimismasinate mõte ongi vähendada vigade arvu kokkulugemisel, aga ta ei ole nõus kaasa minema mõttega, et äkki oleks ka Eestil aeg valimismasinate kasutuselevõttu kaaluda. Eelkõige kasutatakse masinaid nendel valimistel, kus on kiiresti kokku vaja saada väga palju hääli, lisas ta.

"Mulle tuundub, et see süsteem nagu pabersedelite kokkulugemine ikkagi toimib. Kindlasti tasub teha natuke teavitustööd, kuidas sedelit täidetakse. Võib olla saaksid valimisjaoskondade töötajad olla natuke tähelepanelikumad, et juhendada inimesi. Aga laias laastus ei ole suuri probleeme sedelite kokkulugemisel," rõhutas Vassil.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: