Mälksoo: patiseis Krimmis jääb kestma aastateks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Dmitri Serebrjakov/AFP/Scanpix

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo hinnangul on Krimmi tulevik tume ning poolsaar ei saa jätkuvalt endale Lääne investeeringuid ja turismi.

Mälksoo tõdes Vikerraadio saates "Uudis+", et ükski ametlikult tunnustatud riik pole Krimmi nn referendumit ja taasliitmist Venemaaga tunnustanud.

Ta selgitas, et isegi kui Krimmi puhul võis hüpoteetiliselt eeldada, et seal enamik rahvast ongi venemeelsed, siis rahvusvaheline õigus ei tugine ainult küsitlustele või referendumitele, sest Krimmi rahvahääletusele eelnes jõu kasutamine. "Pärast seda, kui on kasutatud relvastatud jõudu, meil ongi väga keeruline teha kindlaks, mida rahvas arvab," märkis professor.

Mälksoo lisas, et laiem protsess selle juures on see, et Krimmi sündmused on küll rahvusvahelise õiguse vastased, kuid nad õõnestavad ka üldist korda. 

"Sisuliselt on loodud ikkagi faktid, mis on küll rahvusvahelise õiguse vastased, aga need on olemas, ja de facto täna on Venemaa Krimmis valitsejaks. Mida enam tekib selliseid situatsioone maailmapoliitikas, kus õigus läheb erinevaks tegelikkusest, siis see mõjub paratamatult negatiivselt. Tekivad vastastikused situatsioonid ja mittetunnustamised," rääkis Mälksoo. "Venemaa omakorda ei tunnusta näiteks Kosovot eraldi riigina ja selles mõttes sellised situatsioonid juba on saanud rahvusvahelistes suhetes reaalsuseks," lisas ta.

Mälksoo rääkis saates, et kuigi Lääne silmis võib Venemaa olla paariariigi staatuses, siis muu maailma silmis ei pruugi ta seda olla, sest nende riikide hulgas on palju neid, kes tunnevad heameelt, kui Läänel halvasti läheb.

Sellele, mis on Krimmi staatus täna, saab Mälksoo hinnangul vastata mitmeti.

"Venemaa tänase õiguse ja konstitutsiooniõiguse seisukohast on Krimm Venemaa koostisosa, aga rahvusvahelise õiguse järgi, kuna riikide kogukonna rõhuv enamik seda liigutust pole tunnustanud ja ei plaani seda ka teha, on Krimm ikkagi Venemaa poolt õigusvastaselt annekteeritud Ukraina territoorium," rääkis Mälksoo.

Krimmi tulevik on tema arvates tume. "Arvan, et patiseis jääb kestma aastateks. See tähendab, et Venemaa on Krimmi jõuga endale rebinud, samas Krimm ei saa endale märkimisväärseid Lääne investeeringuid või turismi," selgitas professor.

"Aga võib-olla selles ongi Moskva mõte olnud? Moskva on viimastel aastatel ehitanud üles - ka seoses Euraasia Majandusliiduga - paralleelset maailma ja see vajab Moskva härraste seisukohast võib-olla ka oma Floridat ja ju see Krimm siis ongi nende jaoks tänane Vene Florida," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: