Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kuulo Kutsar lihasööjabakterist: tegu on 130 streptokokist kõige halvaloomulisemaga

Foto: ERR

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas ETV saates "Ringvaade", et Edgar Savisaart tabanud lihasööjabakteri puhul on tegu väga raske nakkushaigusega, mille sümptomid võivad paljuski sarnaneda kopsupõletikule. Eestis esineb haigust suhteliselt harva.

Kutsar märkis, et tegu on bakter Streptococcus pyogenes'e poolt esilekutsutud raskekujulise koekahjustusega.

"Streptokokk kuulub arstidele üsna tuntud beetahemolüütiliste streptokokkide A-rühma ja on 130 streptokokist kõige halvaloomulisem. See on haigus, mida tuleb võtta väga tõsiselt," lausus Kutsar.

Epidemioloogianõunik selgitas, et Streptococcus pyogenes võib paikneda ka tervel inimesel ninas ja neelus ning nahal, aga ka mujal.

"Seega, seda bakterit ei pruugi inimene kuskilt väljastpoolt endale külge saada, kuid niipea, kui inimese organism hakkab järele andma ja kujunevad nn eelsoodumustegurid. Ja nendeks põhilisteks eelsoodumusteguriteks sellele nakkusele loetakse immuunpuudulikkust, diabeeti, alkoholismi ja narkomaaniat," tõi Kutsar välja.

Sellistel juhtudel tungib ka näiteks nahal paiknev mikroob väikese nahakriimustuse ja -kahjustuse korral organismi ja hakkab seal edasi levima. "Ja ta levib edasi iseloomulikult just lümfiteede kaudu ja lihaseid katvate kilede kaudu," kirjeldas Kutsar.

Bakter levib organismis edasi väga kiirelt. Haigus võib lõppeda surmaga 48 tunni jooksul. Inkubatsiooniperiood on 1-3 päeva.

Esimesteks haiguse sümptomiteks on kõrge palavik, nõrkus, väga halb enesetunne. Väga kiiresti võivad Kutsari sõnul välja kujuneda respiratoorse disstressi sündroomi nähud, mis väga paljuski sarnanevad kopsupõletikule.

"Sellises halvas seisundis tavaliselt inimene satub vähemalt Eestis juba haiglasse päris kindlasti," rääkis Kutsar. Ta ütles, et haiguse peaks võimalikult kiiresti diagnoosima.

"Üldjuhul on tegemist väga raskekujulise haigusega," tõdes Kutsar. Ta põhjendas, et antud nakkushaigusel on haigusnähud oma väljendusvormilt väga intensiivsed. Lisaks kujuneb varem või hiljem inimesel välja toksilise šoki sündroom ehk veremürgitus koos mitmete elundite, eeskätt neerude ja maksa raskekujulise kahjustusega, millest inimest annab vahetevahel välja tuua, kuid see on ülimalt raske.

Taastumise aeg sõltub haiguse progresseerumise kiirusest ning sellest, kui kiiresti arstid suudavad progresseerumisele piirid panna. "Arvestades organismi üsna kurnatud seisundit, kulub ka sel juhul, kui inimene hakkab paranema, väljatulekuks sellest seisundist mitu kuud," nentis Kutsar.

Haigust esineb Eestis Kutsari sõnul õnneks suhteliselt harva.

Lihasööjabakter Streptococcus pyogenes.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: