Koalitsiooniläbirääkimiste haldusreformi kava sunnib omavalitsusi 2017. aastaks liituma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Viljandi maavalitsus

Koalitsiooniarutelul on kokku lepitud kava haldusreformi läbiviimiseks, mille järgi on plaanis omavalitsused sundliita juhul, kui nad ei suuda 2017. aastaks vabatahtlikult ühineda. Regionaalpoliitika ekspert Sulev Mäeltsemees arvab, et iseenesest on sellise plaani rakendamine ratsionaalne, kuid sinna tuleks lisada ka kolmas etapp, kus liidetud omavalitsused saaksid ka lahku minna.

Kõigepealt on plaanis panna paika omavalitsuste kriteeriumid, millele nad peavad tulevikus vastama, selgitas IRL-i esimees Urmas Reinsalu "Aktuaalsele kaamerale" kavandatava haldusreformi sisu. Täpse sõnastusega seadus tahetakse vastu võtta järgmise aasta 1. juuliks.

"Pärast seda on üks ajaruum, kus siis täiendavalt toetatakse vabatahtlikku ühinemist, enne 2017. aasta kohalike valimisi. Pärast seda, kui on vabatahtlike liitumiste alusel läbi viidud kohalikud valimised 2017. aastal, siis vastavalt sellele vastuvõetud seadusele kasutab vabariigi valitsus oma pädevust ja oma jõuga moodustab uue omavalitsus korralduse." ütles Reinsalu.

Regionaalpoliitika professor Sulev Mäeltsemees ütles, et sarnase põhimõttega reform on toiminud näiteks Rootsis, aga seal oli lisaks veel üks etapp. "Vabatahtliku ja siis keskvõimu survel ühendamise järel peaks olema kolmas etapp, kus need vallad, kes leiavad, et nende kooselu siiski ei sobi, kui nad on kokku pandud keskvalitsuse survel. Võivad ka lahku minna," rääkis Mäeltsemees.

Sellist ettepanekut ei ole Reinsalu sõnul haldusreformi kokkuleppes sees, aga detailid vajavadki IRL-i esimehe sõnul läbiarutamist. Reinsalu lisas, et uute kriteeriumide järgi moodustatud omavalitsused peavad saama ka senisest erineva rahastamismudeli. Sealhulgas on plaanis uutele omavalitsustele panna maavalitsuste ülesandeid ning maavalitsused reorganiseerida.

"Maavanema kaotamine ei oleks minu arvates väga suur probleem, kuid ei ole jällegi kohanud praegu kavandatavates reformiplaanides, kes hakkab kohalike omavalitsuste järel teostama riikliku järelevalvet. See funktsioon ei tohi küll ära kaduda!" sedastas Mäeltsemees.

Reinsalu sõnul on aga selge, et üle vaadatakse ka regionaalne riigi järelevalve ja toimimistasand. "See reorganiseeritakse, aga milline ametimees jääb ja milline mitte, kes riigi kohahaldust teostab, ma arvan, et sellest on veel vara rääkida."

Maavanema ametikoha kaotamine ei tähendaks maakondade kadumist, sest tegemist on ajaloolise üksusega, selgitab Mäeltsemees.

 

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: