Tartu tahab kesklinna hruštšovkad korda teha ja juurde rajada elektriautode laadimispunktid
Tartu linnavalitsusel on plaan Euroopa Liidu toel korda teha ja energiasäästlikuks muuta ligi 30 Tartu kesklinna kortermaja. Majade juurde rajataks ka elektriautode laadimispunktid.
Tartu linn plaanib lähiajal Euroopa komisjonile esitada nutikate energialahenduste eluviimist toetavasse fondi taotluse kesklinnas paiknevate hruštšovkade korrastamiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesmärk on korda teha Tartus Tiigi tänava ümbruses ja Aleksandri tänaval asuvad niinimetatud hruštšovkad. Hooned on enamasti ehitatud 1970ndatel ja 80ndatel aastatel ning on energiat raiskavad ja vajavad ka visuaalselt värskendamist.
Tartu linnapea Urmas Klaas selgitas, et tegu on nn nutikate linnaosade projektiga ning Tartu linnavalitsus küsib raha Euroopa Komisjoni programmi Horisont2020 raames koos oma partnerlinnadega Hispaaniast ja Taanist. Kogu projekti maksumus on üle 25 miljoni euro. "Tartu linn võiks saada 5 miljonit eurot linna konkreetselt, aga linnapiirkonda veel juurde 2 miljonit eurot, omaosalus on 1,2 miljonit eurot," täpsustas linnapea.
Klaasi sõnul saaks korda hoonete küttesüsteemid, uuendatud saaks majade fassaadid, majadele saaks paigaldada ka päikesepaneelid ning majade juurde saaks rajada elektriautode rendisüsteemid, laadimiskohad ja moodsa tänavavalgustuse.
"Kõik kokku oleks justnimelt energiasäästlik, kaasaegne, linna õhku säästev selles mõttes, et õhureostust oleks võimalikult vähe, ja mõte on ka kaugjahutussüsteemist tekkiva soojusenergia taaskasutamine samamoodi elamute ja ühiskondlike hoonete kütmisel," kirjeldas Klaas:
Ehk Fortum Tartu plaanib rajada kesklinna külmatootmissüsteemi ja sealt tekkiv soojus suunataks kõnealuste majade kütmiseks.
Tartu abilinnapea Valvo Semilarski ütles, et korteriühistud, kes on projektis oodatud osalema, on saanud kätte ka infokirjad ning selle kuu jooksul toimuvad nendega ka infopäevad.
Selgus, kas Euroopa komisjon ka Tartu südalinna hruštšovkad korda aitab teha, saabub septembris. Korteriühistute omaosalus jääks kusagile 10-15 protsendi kanti. Valvo Semilarski sõnul on aga kokkuhoid küttekuludelt suurem.
"Täna on sarnased majad minu andmetel energiakuluga 250-300 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta ja energiasäästu soov läbi sellise tegevuse, mille on kokku pannud töörühm täna, välja arvutatult võiks tulevikus olla 90 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta. See on väga oluline samm Tartu linna piirkonnas säästlikuma energiatarbimise suunas," rääkis Semilarski.
Toimetaja: Liis Velsker