Põhjamaad suurendavad Vene ohu tõttu kaitsekoostööd, tugevdatakse ka kontakte Baltimaadega ({{commentsTotal}})

{{1428645039000 | amCalendar}}
Foto: Soome kaitsevägi

Viie Põhjamaa kaitseministrid allkirjastasid Norra ajalehes Aftenposten avaldatud artikli, mille kohaselt suurendavad need riigid kasvava Vene ohu tõttu ühiste sõjaväeõppuste arvu, kaitsetööstuse arendust ning luureinfo jagamist, samuti süvendatakse kaitsealast koostööd Baltimaadega.

Artiklis märgitakse, et Venemaa suurenenud agressiivsus on viimastel aastatel märgatavalt nõrgendanud Põhjamaade lähistel julgeolekupoliitilist olukorda. Kuna olukord on jätkuvalt tõsine, tuleb ministrite hinnangul valmistuda võimalikeks kriisideks. Venemaad peetakse Euroopa suurimaks ohuks, vahendasid Yle ja Reuters.

"Peame jälgima Venemaa tegevust, mitte Kremli retoorikat," märgitakse artiklis.

"Venemaa juhid on näidanud, et nad on valmis praktiliselt ja efektiivselt kasutama sõjalisi vahendeid oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, isegi kui sellega rikutakse rahvusvahelisi seadusi," märgivad ministrid.

Nad juhivad tähelepanu Venemaa suurenenud sõjalisele aktiivsusele Baltikumi ja Põhjala piirkonnas. "Venemaa armee esitab meie piiridele meile väljakutseid ning Baltimaades on korduvalt toimunud piiririkkumisi."

Ministrid kinnitavad, et muu hulgas on kavas suurendada ühiste sõjaväeõppuste arvu, hoogustada kaitsetööstuste koostööd, luureinfo jagamist ning suurendada valmisolekut küberrünnakuteks. Ühtlasi on kavas süvendada kaitsealast koostööd Baltimaadega.

Põhjamaade kaitseministrid jõudsid vastavale kokkuleppele 10. märtsil.

Julgeolekuekspert Janne Haaland Matlary ütles Aftenpostenile, et koostööd pole võimalik rohkem süvendada, ilma et Soome ja Rootsi ei liituks NATO-ga.

Haaland Matlary usub, et Venemaa peab Põhjamaade ministrite sõnumit agressiivseks. "Tuleb silmas pidada, et Vene poolelt tuleb negatiivset reaktsiooni. Ent sellele ei pea eriliselt tähelepanu pöörama.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: