EKRE ja Vabaerakond ei pea praegusel hetkel piirileppe ratifitseerimist mõistlikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riigikogus pole Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise osas üksmeelt, sest EKRE ja Vabaerakond ei pea leppe ratifitseerimist praeguses olukorras mõistlikuks.

Venemaa riigiduuma välisasjade komitee hakkas lepete ratifitseerimist menetlema üleeile. Riigikogus hakkab piirilepetega tegelema väliskomisjon, mille juhiks saab esmaspäevast tõenäoliselt sotsiaaldemokraat Hannes Hanso, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirileppe ratifitseerimise kohta ütles ta, et juba paarkümmend aastat kahe riigi vahel arutluse all olnud küsimusega võiks nüüd leppeid ratifitseerides ühele poole saada.

"Kui vaadata ka praktikat riikide vahel, siis mitte ainult Euroopas, vaid ka mujal maailmas siis tegelikult standard on ikkagi see, et riikide vahel on piirid mitte ainult geograafiliselt ja füüsiliselt määratletud, aga ka juriidiliselt määratletud," sõnas Hanso.

Riigikogu väliskomisjoni eelmine esimees Marko Mihkelson (IRL) ütles, et uus koalitsioon võiks veel sel kevadel piirilepped taas riigikogu menetlusse tuua ja ratifitseerimisprotsess võiks toimuda samaaegselt ratifitseerimisega Vene riigiduumas. Nii lepiti kaks aastat tagasi kokku ka riigiduuma väliskomisjoni esimehega.

"Meie huvides on Eesti-Vene piir, meie idapiir iga meetri peal hästi välja ehitada. Seda on võimalik teha ainult siis, kui piirilepingud on jõustatud," põhjendas Mihkelson.

Piirileppel kui rahvusvahelisel leppel tuleb parlamendis läbida kaks lugemist ja lõpphääletus, kus on nõutav riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.

Riigikogusse kuuluv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et Eesti parlament ei peaks piirilepet ratifitseerima. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et Eesti-Vene piirilepe on Eestile kahjulik ja ka vastuolus põhiseadusega, sest põhiseadus ütleb, et Eesti maismaapiir jookseb Tartu rahulepingu järgset piiri mööda.

"Meie meelest peaks kõigepealt riigikohus andma hinnangu sellele, kas ta on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Riigikohtu hinnang peaks olema enne ratifitseerimisprotsessi algust riigikogus. Meie seda algatada ei saa, seda saab õiguskantsler algatada nii, et see on üks tee, mida me kavatseme kasutada," selgitas Martin Helme.

Lisaks on EKRE uurinud ja valmis kasutama võimalust pärast leppe ratifitseerimist riigikohtu poole pöörduda. Helme ei tee saladust, et kasutada saab ka parlamentaarse võitluse meetodeid, nagu näiteks venitamistaktikat. Helme sõnul on EKRE-l toetajaid ka teistes fraktsioonides.

Vabaerakonna esimees ja fraktsiooni juht Andres Herkel ütles, et Vabaerakond ei pea leppe ratifitseerimist mõistlikuks, eriti olukorras, kus Venemaa pole lõpetanud sõjategevust Ukrainas.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: