Onkokirurg: meditsiinis süveneb spetsialiseerumine, tulevikus tuleb end ravida ka välismaal ({{commentsTotal}})

Kui aastakümneid tagasi olid ka väiksemates keskustes haiglad, kus tehti operatsioone, siis nüüd on neisse jäänud vaid perearstid ja eriarstide vastuvõtud.

Eesti üks tuntumaid onkokirurge Vello Padrik esitles täna Tõrvas oma raamatut mitme sajandi meditsiiniabist Helme kihelkonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Varem on ta uurinud Räpina haigla kirurgiaosakonna fenomeni. Spetsialiseerumine meditsiinis aga süveneb ka riikide vahel ja tulevikus peame me mõningaid oma haigusi hakkama ravima välismaal.

Kuigi endine raviasutus, on Taagepera loss ehk tuntuim osa Helme kihelkonna mitme sajandi meditsiiniloos. Siin on ravitud kopsu- ja närvihaigeid.

Taagepera haigla ülestöötamine oli peaarst Jüri Ausmehe elutöö, keda ennastki enam pole. Kui vaadata, kui palju auväärt arste täna onkokirurg Vello Padriku raamatu esitlusele kogunes ja kui sirvida raamatut ennast, hoomame, kui vastutusrikas osa arstiabist oli koondunud kohapeale - Helme kihelkonda.

Nii oli see ka mujal. Varem on doktor Padrik üllitanud raamatu ääremaal Räpinas töötanud kirurgiaosakonnast, kus ta enne Tartusse suundumist ka ise lõikusi tegi.

"See aeg, kui alustasin mina seal tööd 1963, siis oli kõik võrdlemisi algeline - nuge teritati, kindaid paigati jne," meenutas onkokirurg, raamatu koostaja Vello Padrik.

Ka Tõrvas oli kunagi oma kirurgiaosakonnaga haigla.

"Pimesooled ja songad me tegime kohapeal, aga teised suuremad asjad suunati ikka Tartusse," kirjeldas kirurg Ants Pruler.

Raamatu koostaja Vello Padriku poeg, Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor Peeter Padrik ütleb, et kui eestlastena tunnetame meditsiiniteenuste koondumist Tartusse ja Tallinna, sest ravi on läinud paremaks, keerulisemaks ja spetsiifilisemaks, siis tervikuna peaksime mõtlema veel kaugemale, kus kõike ei ravita enam ka Tartus ja Tallinnas.

"Aga kui vaatame tulevikku, siis tõenäoliselt peame mõtlema ka rahvusvaheliste aspektide peale. Ja sama loogika kohaselt osutatakse tulevikus osa arstiabi rahvusvahelistes keskustes ka Eesti patsientide jaoks," ütles Peeter Padrik.

Kunagi olid velskrid, kes sisuliselt tegid ka piirkonnaarsti tööd, räägib kirurg Vello Padrik. Nüüd on perearstid. Eve Rebane näiteks ravib Tõrva ja Hummuli rahvast ning peab jõudma ka hooldekeskustesse.

"Loodame ka, et eriarstiteenused meid ei unustaks. Praegu käivad läbirääkimised, millised eriarstiteenused meile jäävad," lausus Eve Rebane.

Kuigi ehk praeguse aja kohta pole tulevikus raamatusse panna maakohtade aktiivravikeskuste pilte, saab kohapeal tegutsevatest meditsiinitöötajatest raamatumaterjali kindlasti kokku.

Toimetaja: Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: