Kehtna vallas loodi pankrotistuva seafarmi juures pretsedent
Sel teisipäeval loodi Eestis pretsedent. Nimelt tuleb Raplamaal 10 000 sea eest vastutama hakata vallal.
Rey seakasvatus on nii suurtes makseraskustes, et sigadele ei jätku enam ninaesist ning veterinaar- ja toiduameti otsusega vastutab vähemalt kuni pankroti väljakuulutamiseni sigade eest Kehtna vald, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kas Kehtna valla vapil peaks ronga hoopis seakuju vastu vahetama, seda näitab tulevik. Igatahes on Kehtna vald ehk kokkuvõttes kõik sealsed 4460 elanikku Rey seakasvatuse 10 000 loomaga hädas.
"Täna on seis selline, et me praktiliselt nagu heast tahtest ostsime sigadele sööda, täna seda jätkub kuni järgmise esmaspäevani ja esmaspäevast alates on sead näljas," rääkis Kehtna vallavanem Indrek Kullam.
Ainus siga, keda me vallamajas nägime, oli kuju sekretäri laua peal. Vald ei ole loomade omanik, aga ometi on 18 000 eurot sigade söötmiseks kulunud ja rohkem raha vald ei tahaks kindlustundeta välja anda.
Vallavanem ütleb, et oleks see pankrotiasi juhtunud paar kuud varem - enne valimisi, oleks teema valla jaoks tõenäoliselt ammendunud ja valitsuse reservfondi rahakotirauad juba avatud. Nüüd, kus valitsus on vahetunud, ei tea vallavanem sedagi, millal ta maaelu- ja rahandusministri jutulegi saab.
"Olukorra absurdsus on väga suur. Antud teema oleks tegelikult pidanud panema ka pankrotihalduri kohustuseks, et kui on ikkagi pankrot, siis ei segata sellesse omavalitsust," nentis vallavanem Indrek Kullam.
Kui pankrotiprotsess venib ja vald jätkab veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse täitmist, siis pole välistatud, et varsti ei jätku õpetajate palgaraha ega toetusi. Kõik investeerimisplaanid on vald niikuinii külmutanud.
Nii ootabki vald pikisilmi, et valitsus nende muret reservfondi eraldise vääriliseks peaks ja et tehtaks loomakaitseseadusesse muudatus, mis määraks kindlaks, millistes mahtudes peaks kohalik omavalitsus hädas loomade eest hoolt kandma.
"Meil on ka väike varu ka, aga sellise mahu juures see sulab väga kiiresti. Kui nädalane söödamaht on ca 19 000, lisaks sellele ei ole siin palkasid sees, elektrikulu ja see söötmine on praegu n-ö miinimum, neile antakse võimalikult vähe süüa ehk teatud mõttes on tegemist dieediga," lausus Kullam.
Loomade, muuhulgas ka tiinete emiste näljutamine ei kuulu kindlasti tänapäeva loomapidamiskultuuri juurde. Samas ei kuuulu kindlasti kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka seakasvatus.
"Tegemist on töötava mehhanismiga, mida päevapealt pidurdada pole võimalik, välja arvatud see, et hakatakse loomi utiliseerima. See on kõige jõhkram asi, mis olla saab, et ei ole tegu ei ole haigete loomadega, vaid tegu on tervete loomadega, keda on võimalik üles kasvatada ja keda oleks võimalik ka realiseerida vastavalt vajadusele," rääkis Kullam.
Rey seakasvatus kannab endas eelmise sajandi hõngu, seintel on aukirjad hiilgeaegadest. Ettevõtte kontoris valitseb sõna otseses mõttes matusemeeleolu.
Seakasvatuse ja lihatööstuse juht Valentin Kütt taastub haiglas operatsioonist ja intervjuusid ei anna, samamoodi ei nõustu keegi kontorist kaamera ees kõnelema. Küll aga näeb "Aktuaalne kaamera" pisaraid ja suurt kahjutunnet selle üle, et üle paarikümne aasta tegutsenud ettevõte sellisel moel uksed sulgema peab.
Nagu kõigis seakasvatustes, jääb ka Rey laut ajakirjanikele sigade katku hirmus suletuks. Küll on "Aktuaalne kaamera" käinud seal paar aastat tagasi.
"Aktuaalne kaamera" küsis vähem kui kümne kilomeetri kaugusel Raikkülas muu hulgas ka seakasvatusega tegeleva Tõnu Rahula käest, mis tema arvates Reys valesti läks. Tema hinnangul oli puudu usaldusväärne investor.
"Oleks keegi lihakombinaat olnud selliseks pidevaks äripartneriks. Võib-olla oleks pidanud riskima varem ja tegema investeeringuid kaasajastamisse, mis ka tagab ökonoomse tootmise," arvas OÜ Raikküla farm juht Tõnu Rahula ja lisas: "Rey puhul ka et, äris ja ettevõtluses on vaja rohkem seda inimlikku õnne ja ju neil ei ole olnud neid häid lepingupartnereid, kes oleks neid suutnud toetada õigel ajal."
Väga paljudel seakasvatajatel on praegu raske, sest kodumaise sealiha hind on madal ja Venemaa turg on meie põllumeestele suletud. Raikküla farmid kasvatavad sigu vaid Rakvere lihakombinaadi jaoks.
"Väikestel peab olema keegi suur, kelle külge ennast haakida, kuhu oma toodang müüa. Turuheitluses on ju nii, et kord on hästi kord on halvasti, täna on halb aeg neil, kes on väikesed," leidis Rahula.
Tõnu Rahula arvab, et kindlasti peaks Reys seakasvatusega jätkama, taristu ja inimesed on olemas, samuti keskkonnaload. Ta loodab, et ehk saavutatakse kiirelt võlausaldajatega mingi kokkulepe.
"Teiseks tuleks leida kiiresti turuväljund, investor või ka söödatarnija, kes omanikeringi tuleks, siis tuleks leida pangaga kiiresti läbirääkimised, et seda krediteeritaks ja siis võtaks aega poolteist aastat, et see uuesti jalule panna," märkis Rahula.
"Teie ei oleks huvitatud selle tööstuse ostmisest?" uuris ajakirjanik.
"Ei tea, praegu küll ei ole mõelnud. Teie olete esimene, kes nii ütleb, ei ole kunagi mõelnud," vastas Rahula.
Pankroti kohtuistung on neljapäeval, loodetavasti toob see mingi lahenduse nii valla kui Rey seakasvatuse jaoks. Turuolukord on aga paraku selline, et võimalik on veel nii mõnegi seafarmi lõpp Eestis.
Toimetaja: Liis Velsker