President Toomas Hendrik Ilves ütles laupäeval avaldatud intervjuus The Telegraphile, et NATO-l on aeg Venemaale vastus anda ja paigutada Balti riikidesse alalised väeüksused. Ilves märkis, et Venemaa lõikab rünnaku korral Baltimaad muust maailmast ära enne, kui ühelgi kiirreageerimisüksusel on võimalik siia jõuda.

"Kui vaadata meie naabri läbiviidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi," lausus Ilves ajalehele antud intervjuus. (“But if you look at the exercises that are done by our neighbour, they’re basically instantaneous. They’re here and it’s over in four hours.”)

Ilvese sõnul tugines ta seda lauset öeldes NATO militaarekspertide hinnangule, mitte Eesti kaitsevõimele.

Ants Laaneots rääkis ETV saates "Ringvaade", et Venemaa püüab praegu kogu maailmale näidata, et on suurvõim ja ainus argument, mis seda Kremli arvates toetab, on sõjaline jõud.

"Selleks on hulk õppuseid ning hoolimatu, häbematu käitumine Venemaa õhujõudude poolt. On arusaadav, et Eesti riigipea on selle pärast mures, sest Balti riigid on väikesed ja võttes arvesse seda, mis juhtus Gruusia ja Ukrainaga, siis võib arvestada, et kui kuskil Vladimir Putin ja tema meeskond on edukas, siis võidakse ka meie suhtes sama stsenaariumit kasutada," rääkis Laaneots.

"Arvan, et president Ilvese sõnum oli rohkem NATO-le. Meie asukoht on komplitseeritud - ida pool on põhiline ohuallikas, põhjas ja läänes meri. Tema sõnum oli NATO-le - vajame NATO vägesid siin praeguses olukorras, mitte sellises väikeses mastaabis nagu on praegu Ameerika kompanii näol. See on ainult NATO lipu näitamine Venemaale. Aga vaja on oluliselt suuremat kontingenti. Tema ja meie soov on, et meil oleks eelpositsioneerimislaod tõsiste NATO jõudude jaoks, juhuks kui tekib kriisiolukord ja on vaja tagada kiiresti NATO relvajõudude juurdevool," lisas ta.

Nelja tunniga Venemaa Eestit ei valluta ja seda Laaneotsa sõnul Ilves ka ei mõelnud. "Isegi Venemaa jaoks ei ole see võimalik," märkis erusõjaväelane.

Laaneotsa sõnul teab Venemaa juhtkond, et Balti riike rünnates astub ta sõtta NATO-ga. "Vaatamata sellele, et Putinil on vist psüühilised probleemid, ei ole Venemaad juhtiv meeskond päris kamikazed, surmaminejad nad ei ole. Nad saavad hästi aru, et kui tulevad Balti riikidele kallale, siis see on sõda NATO-ga. Millega see lõpeb, on teine küsimus," selgitas ta.

Tema sõnul on rünnak Balti riikidele vähetõenäoline, sest Venemaa on praegu hõivatud Ida-Ukraina tegevusega ja lisaks on riigis majanduskriis.

Venemaa kasutab Laanotsa sõnul lääneriikide peal hirmutamistaktikat. Tema sõnul teab Putin hästi, et Lääne-Euroopa riigid ja ka NATO liikmesriigid on end sisuliselt desarmeerinud. "Nad on sisuliselt abitud, nad on ise end abituks teinud ja selles mõttes saab Venemaa nii vulgaarselt käituda," märkis ta.

Laaneots on Ilvesega nõus, et Eestis peaks olema püsivalt tõsiseltvõetav üksus. "Vähemalt pataljoni taktikaline grupp, et oleks eelpositsioneerimislaod vähemalt ühe brigaadi või brigaadilahingugrupi suurusele üksusele. See juba paneb venelased mõtlema. Kusjuures tingimata on vaja, et Ämari jääks pidevalt töötavaks operatiivlennubaasiks, kus on alaliselt NATO lahingulennukid," rääkis ta.

Laaneotsa sõnul peab Eesti tegemagi seda, mida president praegu teeb - teavitama NATO-t ja selgitama meie olukorda. "Ilma meie koduse tööta ja meie tegutsemiseta NATO suunal ei hakka ju midagi toimuma. Lääneriigid, eriti Lääne-Euroopa riigid on nii mugavad, et nad katsuvad sellest nii palju kui vähegi võimalik hoiduda. Praegu tuleb survestada, kasutades seda olukorda ära. Kui magame selle maha, siis on asi palju tõsisem kui praegu," selgitas Laaneots ja lisas, et praegu tasub olla rahulik ja karta pole midagi.

"Tõenäosus, et Venemaa tuleks praeguses olukorras täna, homme või kuu pärast Eestile kallale, on väike," lisas ta.