Professor: presidendi roll välispoliitikas on pärast Ansipi ja Paeti lahkumist kasvanud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp tõdes, et Eestis on president Toomas Hendrik Ilvese roll välispoliitikas viimase aastaga kasvanud, sest praegusel peaministril ja välisministril on selles vallas väga väikesed kogemused.

Kasekamp märkis ETV saates "Välisilm", et välisminister Keit Pentus-Rosimannus võiks olla välispoliitilikas sõnakam. Samas tõi ta välja, et Pentus-Rosimannus on olnud ametis väga vähe aega ning ka eelmine minister Urmas Paet oli võrreldes praegusega ametisse astudes tagasihoidlikum.

"Kui ta sai ministriks, siis tal polnud ka valdkonnas kogemusi, aga ta õppis ja kasvas. Peame lootma, et ka praegune minister areneb," lisas Kasekamp.

Praegusest välisministrist presidendile tasakaalustavat jõudu tema sõnul ei ole.

"Presidendi roll on kasvanud sellest ajast kui Andrus Ansip ja Urmas Paet lahkusid ametist, sest nende järel on tulnud noored inimesed, kellel pole nii suuri kogemusi. Seetõttu on loomulik, et presidendi roll on kasvanud. Eriti, olles kriisiolukorras nagu on Euroopa Ukraina konflikti tõttu, on ootuspärane, et president on nähtavam ja sõnakam. Praegu on see täiesti loomulik. President on tulemas ka ametiaja lõpu poole, kus ta võib tunda end võib-olla vabamalt kui varem. Nii et see on lihtsalt praegune jõudude tasakaal," selgitas professor.

Kasekamp tõi siiski välja, et presidendi roll on tegelikult esindada Eestit välispoliitikas, valitsus ja välisministeerium on välispoliitika kujundajad.

Kasekampi sõnul võib võtta Ilvese välispoliitilist rolli tööjaotusena. "Presidendi tugev külg on just suhtlus välisilmaga, välismeediaga, esineda rahvusvahelistel konverentsidel, anda intervjuusid - selles on tal suuremad kogemused ja paremad kontaktid kui kellelgi teisel. Ta on hästi tuntud rahvusvaheliste suhete ringkondades, tema sõnavõtud on oodatud, seda, mida ta ütleb, märgatakse, sellel on kaalu. Selles on väiksel riigil nagu Eesti oma väärtus," arutles professor.

Tema sõnul arvavad välisriigid ka tihti, et president ongi see, kes Eesti välispoliitikat kujundab, kuigi tegelikult tal sellist võimu pole.

"Nii et ma ütleks, et see on tööjaotus: välisministeerium teeb ikka edasi oma tööd ja välisminister ka, aga muidugi, president on kaalukam, värvikam, tuntum, suuremate kogemustega inimene, nii et ta on kindlasti rohkem pildil," ütles ekspert.

Seda, et Eestil suurem välispoliitiline pilt puudub, Kasekamp ei usu. "President, peaminister, välisminister ajavad ühte asja, neil on lihtsalt oma tugevad küljed, millele keskenduvad. Praeguses julgeolekuolukorras tuleb tugevdada meie julgeolekut ja hoida Euroopat Vene ohu ees ühtsena, hoida sanktsioone. /.../ Meie asi on teha kõike, et Euroopa oleks Venemaa suhtes ühtne ja hoida ka transatlantilist sidet ehk et USA ja Euroopa oleks ühel liinil. Venemaa välispoliitika eesmärk on alati olnud selle ühtsuse lõhkumine ja mõnikord on see ka hästi õnnestunud," rääkis Kasekamp.

USA presidendikandidaadid võtavad kampaania ajal Venemaa suhtes karmi hoiaku

USA-s toimuvad pooleteise aasta pärast presidendivalimised ning nii vabariiklaste kui demokraatide ridadest on välja tulnud kandidaate sellele ametikohale. Täna teatas endine välisminister Hillary Clinton, et on demokraatide presidendikandidaatide kandidaat.

Kasekamp usub, et valimiskampaania ajal võtavad kõik kandidaadid Venemaa suhtes karmi hoiaku, sest see on ka kampaania mõttes loogiline. Ametisse valituks osutudes võib Kasekampi hinnangul toon Venemaa suhtes muutuda aga pragmaatilisemaks.

"Clinton muutus pärast seda, kui ta pani välisministriameti maha, Putini režiimi suhtes üsna kriitiliseks - see oli juba enne Ukraina kriisi. Aga võime ka meenutada seda, et välisinistrina oli üks tema esimestest algatustest kurikuulus reset ehk taaskäivitamise poliitika Venemaaga, mis on ammu nurjunud," tõi Kasekamp näite.

Seda, et Clinton saaks USA järgmiseks presidendiks kergekäeliselt, Kasekamp ei usu.

"Esiteks on kaks ametiaega järjest olnud demokraadist president, nii et see ei saa nii libedalt minna, et jälle pääseb demokraat Valgesse Majja. Praegu on probleem selles, et vabariiklastel pole ühtki head kandidaati. Arvatakse, et Jeb Bush võib kandideerida. Tema oleks tugev kandidaat, aga siis oleks küllalt groteskne olukord, kus jälle on Clinton vs Bush. Tekiks mulje, et USA poliitikas valitsevad dünastiad, mis poleks Ameerika demokraatiale kõige tervislikum," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: