Kristjan Port: keskklass teeb nõutust rohkem tööd, et mitte kukkuda vaesusesse ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port märkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et Eesti keskklass teeb rohkem tööd kui reeglid ette näevad, kuna kardab kukkuda vaesusesse, samuti muutub tööaeg ühes e-riigi hüvedega üha vähem määratletumaks ja inimesed ei oska end tööst välja lülitada.

Äsja avaldas Tervise Arengu Instituut täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et Eesti inimene on stressis ja tihti üleväsinud. Samuti rabame me liialt tööd teha ning ei oska puhata.

Kristjan Port tõi välja, et Eesti töökultuur erineb paljuski meie põhjanaabrite omast, kuhu tavapäraselt minnakse Eestist mornidena, aga tullakse tagasi hoopis heas meeleolus.

Soomes on Pordi sõnul töökultuur, kus väärtused on pikem aja jooksul paika loksunud. "Meie omad heidavad natuke ette, et seal kell kukub ja tööriistad kukuvad ka. Meie käsitleme seda endiselt kuidagi halva nähtusena, kuna me oleme harjunud üle pingutama, ei oska tegelikult oma tööd reguleerida, aga tegelikult on see hea kultuuri tunnus," rääkis Port.

Ta selgitas, et töö on lõppude lõpuks kokkulepe tööandjaga ning seda tehakse kellast kellani ja korralikult. Seega tuleb ka puhata korralikult.

Eesti keskklassi seas on Pordi sõnul aga hirm mahajäämuseks ja tehakse pigem rohkem tööd kui reeglid ette näevad, et mitte kukkuda vaesusesse. Töötegemise viisid samas muutuvad ning kui vanasti hoidsid masinad inimesi kellast kellani töö juures, siis nüüd toimub edukas e-riik Pordi sõnul ka tervise arvelt - kodukontoris on tööaeg tihti määratlemata. Määratlematus toodab omakorda stressi.

Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse arvates on stressi leevendamiseks võtmeküsimus kokkuvõttes töö ja vaba aja tasakaalus hoidmises. "Töö ei saa elu üle võtta," toonitas ta ja lisas, et oluline on arvestada ka seda, milliste töötundidest eest saab inimene ära elada ehk näiteks täiskohaga töö võimaldaks ka üksikvanemal oma last üles kasvatada.

Jesse rääkis, et eestlased on harjunud otsima oma stressile lahendust alkoholist. Tema arvates on see eestlaste jaoks kultuuriline sisseõpitud käitumismuster, et nii õnnetuna kui ka õnnelikuna tarbitakse alkohol. Tegelikult on stressiga toimetulemiseks olemas aga terve plejaad teisi võimalikke tegevusi, märkis ta ja lisas, et lahendust võiks otsida näiteks liikumisest.

Tallinna tehnikaülikooli tööpsühholoogia õppejõud Taimi Elenurm tõdes, et näiteks töökorraldusreeglitesse tuleks ka kirja panna see, mis kell ülemus või kolleeg kellegagi tööväliselt e-mailisti vm viisil suhelda saab. Samas peaksid inimesed Elenurmi arvates mõtlema ka sellele, kas nad suudavad töötada nii, et nad ei peaks olema ülipüüdlikud. Stressi põhjustavad tema hinnangul lisaks madalale palgale veel ebakindlad töösuhted, ajasurve ehk pole aega kvaliteetselt tööd teha jm tegurid.

Tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind nentis, et võib-olla on see Eesti omapära, et kõik peab väga kiiresti käima ning pole aega, et kassajärjekorraski seista. Samas avaldas ta lootust, et Eesti tööandjad ka muudavad oma stiile.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: