Ligile ei meeldi Horisont 2020 rahastuse vähendamine
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi teatas, et temale ei meeldi Horisont 2020 rahastuse vähendamine. Minister Ligi arvates toetatakse teaduse ja innovatsiooni asemel kahtlase väärtusega majanduse elavdamist.
"Karta on, et teadus ja innovatsioon saab ka Eestis raha vähem, vähemalt on surve all. Tuleb täpseid hinnanguid veel vaadata. Aga idee ise, et teaduse ja innovatsiooni asemel toetakse sellist stimuleerimise ideed, et see on üldiselt vale. Loodame, et selle fondi kaudu kas või kaudselt midagi teadusele ja innovatsioonile tuleb, aga neid projekte tegelikult ei saa rahastada laenuna nagu selle fondi mõte on," kommenteeris haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi "Aktuaalsele kaamerale".
Ka Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets on väga kurb Euroopa Liidu teadusrahastuse vähendamise üle.
"Kindlasti ta mõjutab selles mõttes, et meie võimalused uusi grante taotleda vähenevad. Eks sellest majast, kus ma direktoriks olen, selles majas päris olulised teadusprojektid käivad ikka niinimetatud Euroopa maksumaksja kulul," tõdes professor Toivo Maimets.
Horisont 2020 eelarvele kandideerivad liikmesriikide teadlased omal initsiatiivil ja igale riigile pole ette nähtud kindlat summat.
"Eelmisel aastal ka algas Horisont 2020, mis on nüüd uue raamprogrammi nimi, ja praeguste andmete põhjal on eestlased saanud sealt 14 miljonit eurot. See on poolteist korda rohkem kui Eesti Teadusagentuur annab personaalseteks uurimistoetusteks," tõi välja Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Ülle Must.
Musta sõnul näitab värske statistika, et pärast majanduskriisi on Euroopa teadustoetustele konkurents suurenenud. Maimetsa hinnangul on Horisont 2020 rahastuse vähendamine kõige suurem löök just väiksematele riikidele nagu Eesti.
"Mida me viimastel aastatel näeme, mida suuremaks läheb konkurents selle raha pärast, seda halvemas positsioonis on nende uuemate liikmesriikide teadlased. Mida me näeme, on see, et innovatsiooni võimekuse lõhe on aasta-aastalt suurenenud, ühed riigi lähevad kiiremini eest ära ja teised jäävad üha rohkem maha," nentis Toivo Maimets.
"Eesti teadlased on harjunud minema läbi vasktorude ja kõigi nende, mis seal muinasjutus jutuks oli. Ma loodan, et isegi kui Horisondist midagi veel ära võetakse, et nad on ikkagi sama konkurentsivõimelised kui nad senini on olnud," rääkis Ülle Must.
Must selgitab, et uutest Euroopa Liidu riikidest on Eesti teadlased senini olnud ühed konkurentsivõimelisemad ja edukamad.
Toimetaja: Liis Velsker