Rahvusarhiivi uus hoone saab Tartus nurgakivi
Tartus Nooruse tänaval pannakse pidulikult nurgakivi rahvusarhiivi uuele peahoonele Noora, mis riigiarhivaari Priit Pirsko sõnul on tõenäoliselt eelviimane paberarhivaalide jaoks ehitatav hoone Eestis.
Rahvusarhiivi kasutajaskond on vähem kui kümne aastaga sajakordistunud ning teadlaste, tudengite, genealoogide, koduuurijate ja kõikide teiste ajaloohuviliste käsutuses saavad uues peahoones olema moodsad uurimissaalid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Samuti on uude majja planeeritud konverentsisaal ja õppeklass, mis võimaldab koostöös koolidega läbi viia ajalooõpetuse rikastamiseks mõeldud arhiivitunde.
Tänu spetsiaalsetele hoidlatele paranevad oluliselt arhivaalide säilitustingimused ning tõuseb uute materjalide arhiivi vastuvõtmise võimekus.
"Mitu viimast aastat on paberdokumentide vastuvõtmine pidurdunud, sest meie vastuvõtuvõimekus kadus majandussurutise tingimustes, kui olime sunnitud mitmeid hoidlaid ja arhivaale kokku kolima. Nüüd võib eeldada, et pärast Noora valmimist ootab meid ees intensiivne mahukate paberarhiivide vastuvõtmine mitmest erinevast ministeeriumist. Kui kõike arvesse võtta, siis umbes kümme aastat, võib-olla 12 aastat on meil hoidla pinda olemas, et paberarhivaale vastu võtta," ütles riigiarhivaar Priit Pirsko.
Ta lisas, et tõenäoliselt on Noora eelviimane paberarhivaalide vastuvõtmiseks rajatav arhiivihoone Eestis.
"Selge on see, et juba praeguseks ajaks on suuresti üle mindud digitaalsele infohaldusele ja paberdokumentide hulk, mida arhiiv peab vastu võtma, saab ükskord otsa," lisas ta.
Tänast tseremooniat ilmestab filmiprogramm ehitustegevusest Tartus läbi aegade ja vaid üheks päevaks ehitusplatsile üles pandud välinäitus.
Nurgakivisse müüritavatest esemetest väärivad esiletõstmist mini-DVD, mis sisaldab andmeid rohkem kui 8,8 miljoni arhivaali kohta ja ühisloome kampaania käigus loodud dokument soovidega Eesti inimesele aastasse 2115.
Uus hoone ehitatakse Tartu ülikooli füüsika instituudi kõrvale Nooruse tänavale ja läheb kokku maksma 7,7 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rahvusarhiiv on otsinud oma seniste vanade ja väikseks jäänud ruumide asemele juba aastaid uut pinda. Selle aasta alguses alanud ehitus annab lootust, et Eesti ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutamine toimub alates tuleva aasta kevadest nüüdisaegsetes tingimustes.
Toimetaja: Madis Järvekülg, Liis Velsker