Eestis ostetud autod on kõige rohkem saastavad Euroopas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelmisel aastal registreeriti Euroopa Liidus 12,5 miljonit uut autot, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Euroopa Keskkonnaagentuuri statistikast selgub, et eelmisel aastal eestlaste ostetud uued autod on kõige rohkem saastavad Euroopas. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat ütles, et eestlastel ei ole lihtsalt võimalik peresse väikseid autosid juurde osta – praktika, mis on Euroopas on küllaltki levinud.

Keskmine uute autode poolt eraldatav CO2 hulk vähenes eelmisel aastal 2.6 protsenti, vahendasid Automotive News Europe ja Taloussanomat.

Kõige keskkonnasäästlikumaid autosid registreeriti Hollandis, Kreekas ja Portugalis, kõige enam saastavaid aga Eestis, Lätis ja Bulgaarias.

Eestis eelmisel aastal ostetud autode keskmine CO2 emissioon kilomeetri kohta on 140 grammi, ületades märkimisväärselt Euroopa keskmist.

Eestlane ostab universaali

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat ütles, et selle põhjus on väga lihtne.

"Eestis ei ole inimestel võimalik osta peresse väikseid autosid juurde. Euroopas on mikro- ja miniautod küllaltki levinud, mille maht on meil väga väike," sõnas ta.

Kui eestlane ostab autot, siis ta ostab Sillati sõnul reeglina ühe ja võimalikult universaalse.

"Meie oludes tähendab see seda, et kellel vähegi on võimalik, vaatab neljaveolist, universaalautot või siis juba maasturit. Seda näitab statistika, et eraisikutest uute autode ostjate hulgas on maasturite osakaal kõrgem kui firma autoostude puhul," rääkis ta.

Universaalsus tähendab aga mõnevõrra suuremat mootorit ja mõnevõrra suuremat kütusekulu, millega on omakorda võrdelises sõltuvuses CO2 emissioon.

 

Liiklusregistri statistika näitab, et märtsis Eestis registreeritud uute autode tipus troonib näiteks mahtuniversaal keretüübiga Honda CR-V (93), järgnevad unversaalid Nissan Qashqai (86) ja Dacia Duster (42).

"See trend hakkas tekkima 2000. alguses kui hakati arendama põllu peale uusi linnaosi. Ei saa öelda, et maakohas inimesed ostaksid rohkem maastureid, sest kui tööd ei ole või on madalapalgaline töö, siis maasturit väga ei osta – sõidad hädapärast sellega, mis sul on," selgitas Sillat.

Keskmine autode õhusaaste kogus Euroopas üldiselt langes eelmisel aastal 123,4 grammini kilomeetri kohta. Selle aasta eesmärgiks oli seatud jõuda 130 grammini kilomeetri kohta, mis täideti juba 2013. aastal. 2021. aastaks on seatud eesmärgiks jõuda tasemele 95 grammi kilomeetri kohta.

Ka Eestis autode keskmine õhusaaste siiski väheneb, Sillati sõnul eelkõige seepärast, et tootjad pakuvad ökonoomsemaid autosid.

Ta lisas, et Eestis on praegu arvel 500 autot 1000 inimese kohta, mida on täpselt sama palju kui Saksamaal. Eesti autopargi keskmine vanus on 15 aastat.

"Pärast pargi puhastamist, registrikande peatamist, jäi aktiivsesse registrisse sõiduautosid umbes 430 000 ja keskmine vanus nihkus 12 aasta peale," ütles Arno Sillat

Keskelt läbi registreeritakse Eestis 20 000 uut autot aastas.

"See on ikkagi küllaltki väike arv. Taastootmiseks sellest ei piisa, autopark ikkagi vananeb edasi. Selleks, et pargi vanus jääks nulli, peaks uut autode müüks olema kusagil 30 000," selgitas Sillat.

See teeb Eestist ühe vanima autopargiga riigi Euroopas.

Sillat: aktsiis autoostu oluliselt ei mõjuta

"Need inimesed, kellele ka peaminister viitas – ostke uued autod – on maainimesed, kes ei ole suured ettevõtjad, aga kes peavad käima kusagil eemal tööl. Bussi, rongi tema koju ei käi ning täna olemasoleva, suhteliselt eaka auto vahetamiseks lihtsalt puuduvad võimalused. Tema võiks ju teoreetiliselt olla selle väiksema auto ostja, aga pigem on tal maal vaja suuremat autot, teinekord nelikvedu ja selle peale ta kindlasti uuemat osta ei suuda," rääkis Sillat.

Ta parandas väidet, et kütuseaktsiisi tõusu tõttu jääb uus auto ostmata.

"Kui inimesel ei olnud enne raha, siis pärast kütuseaktsiisi tõstmist jääb tal seda veel vähemaks, eks. Kui enne ei suutnud osta, ega siis pärast ka ei suuda. Põhjuslikku seost siin vahel otseselt ei ole, kes ikka ei suuda, see ei suuda," ütles ta.

Sillat arvas, et kütuseaktsiisi tõus autode ostmisel valikuid oluliselt ei muuda.

"Neil, kellel just valida oleks vaja, kahjuks puudub see võimekus," lisas ta.

Aktsiisi tõstmise eesmärk oli tema sõnul lihtsalt eelarveauke täita.

Euroopa Keskkonnaagentuuri õhusaasteüksuse juht Martin Adam ütles, et reaalses elus võivad autod olla isegi ligi 20-30 protsenti rohkem saastavad kui ametlikult testides.

"Seal on nii palju muutujaid. Kui sa sõidad aknad lahti, töötava konditsioneeriga või reisijaid paksult täis pakitud autos – see kõik mõjutab emissiooni," sõnas Adam ja lisas, et agentuur püüab andmekogumismeetodeid täiustada.

Toimetaja: Madis Järvekülg, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: