Annika Uudelepp: ühetaolisuse lõksud ja mitmekesisuse väärtus ({{commentsTotal}})

Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees.
Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees. Autor/allikas: Erakogu

Sel nädalal tähistati Eestis mitmekesisuse päeva, et pöörata tähelepanu mitmekesisuse väärtustele ja iga inimese tähtsusele ning erakordsusele nii töökollektiivis kui ka ühiskonnas laiemalt. Selle päevaga rõhutatakse selliseid väärtusi ja käitumist, mis väljendavad avatud suhtumist ja sallivust erinevate inimeste suhtes ning nende võrdset kohtlemist.

Paar päeva tagasi sai Praxise analüütikutel valmis värske uuring selle kohta, kuivõrd mitmekesised on Eesti ettevõtete juhatused ja kas mitmekesisuse ja majandustulemuste vahel on ka mingeid seoseid.

Mitmekesisuse all mõeldakse tavapäraselt seda, kas ettevõttes on erinevast vanusest, soost või rahvusest inimesi, samuti erinevaid usulisi tõekspidamisi. Kasutades äriregistri ning rahvaloenduse andmeid, analüüsiti pea 25000 Eesti äriettevõtte juhatuse mitmekesisust rahvuse, vanuse, soo, tervise ja usu osas. Juhtidest sõltub palju ja öeldakse, et ettevõte on sageli oma juhtide nägu ja juhtide väärtused, suhtumine ning käitumine annab tooni kogu organisatsioonile.

Tuleb välja, et mitmekesisus ei ole kaugeltki pseudoteema või mingi uus moesõna, millest on hoogsalt vaja rääkida. Ka teaduslikult on tõestatud, et mitmekesisemad meeskonnad on loovamad ja innovaatilisemad, sest erineva taustaga inimesed täiendavad üksteist ja suudavad jõuda uudsemate lahenduste ning ideedeni. Aga mitte nii, et meil on noorte kollektiivis üks eakas töötaja või näiteks paar hindut saja eestlase seas. Ülejäänud meeskonnas valgete varestena mõjuvad üksikud erandid võivad kaasa tuua olukorra, kus need vähesed tunnevad ennast väga teistsugusena ja ülejäänud meeskonda mittesobivana.

Mitmekesisus ei tähenda kindlasti n-ö nurkade lõikamist asjatundlikkuses. Sestap räägitakse teadlikust mitmekesisuse suurendamisest palju näiteks idufirmades ja ka suurtes rahvusvahelistes tehnoloogia-ettevõtetes, sest erineva taustaga professionaalide töölevõtmine annab uudseid ideid ja sellega konkurentsieelise.

Aga milline pilt avanes Eesti ettevõtete juhatuste kohta? Võib öelda, et need mitmekesisusega just ei hiilga.

Tüüpilises Eesti ettevõtte juhatuses on keskealised eesti rahvusest mehed, üldiselt mitteusklikud ja ilma pikaajalise terviseprobleemita. Kõige vähem on Eesti ettevõtete juhatused mitmekesised rahvuse mõttes ehk ainult 9% on selliseid ettevõtteid, kus juhatuses on lisaks eestlastele ka mitte-eestlased. Kui nüüd mõelda, et eestimaalastest on tervelt 31% on muust rahvusest kui eestlased, on see 9% ikka vähe.

Kõige rohkem on mitmekesisust soo mõttes: 45%-s ettevõtetest on juhatustes nii mehed kui ka naised. Murekoht on siin see, et suurettevõtete juhatustes on naiste osakaal siiski väga väike. Kui aga naised juhatuses juba on, siis paistavad nad silma oluliselt kõrgema haridustasemega võrreldes meesliikmetega.

Aga kas mitmekesisuse ja majandusnäitajate vahel ka seost leiti? Selgus, et Eesti ettevõtete juhatuse liikmete sooline ja vanuseline erinevus avaldab positiivset mõju ettevõtte efektiivsemale toimimisele ja väljendub suuremas kasumimarginaalis. Seda, et sooline tasakaal võiks paremaid tulemusi anda, on palju räägitud ja see sai uuringus kinnitust nüüd esmakordselt ka Eesti ettevõtete puhul – kui ettevõtete keskmine kasumimarginaal oli 10%, siis sooliselt mitmekesistes ettevõtetes oli see näitaja kümnendiku võrra kõrgem.

Veelgi huvitavam on aga vanuselise mitmekesisuse tulemus. Selgus, et vanuseline mitmekesisus suurendab kasumarginaali lausa viiendiku võrra. Kui siia kõrvale panna fakt, et Eesti rahvastik järjest vananeb ja vanemaealised inimesed võiks tööturul aktiivsemad olla, võiks öelda et noorte ja elukogenud professionaalide ühistöö on tõeliselt väärtuslik ka majanduslikult.

Rahvusvaheliste uuringute tulemusel on aga rõhutatud, et töö mitmekesise ja üksteist täiendava meeskonnaga peaks olema teadlik, et erinevatest vaatenurkadest tõesti kasu oleks. Eesti ettevõtetes on meie rahvastiku koosseisu vaadates mitmekesisuse võtmes suurim mõtlemiskoht see, et miks meil ei tööta koos erinevast rahvusest ja eri vanuses professionaalid. Majanduskasv ja ettevõtete kasumi suurenemine eeldab ikkagi müüki välisturgudele ja see omakorda oskust töötada koos erineva kultuuritaustaga inimestega. Arvestades, et Eestis ligi kolmandik inimestest muust rahvusest kui eestlased, peaks võimalusi töötada koos teisest rahvusest inimestega olema küll ja küll.

Lõpetuseks meenutan ühte vana juhtimistarkust – ära võta tööle üksnes kooliaegseid sõpru või endataolisi inimesi, vaid vaata avarama pilguga.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: