Harjumaal kogunevad 2000 sõdurit õppusele Tornaado ({{commentsTotal}})

Kaitseväelased õppusel.
Kaitseväelased õppusel. Autor/allikas: mil.ee

Esmaspäeval alustavad 2000 1. jalaväebrigaadi ajateenijat, tegev- ja reservväelast ning liitlasriikide kaitseväelast Harjumaal keskpolügoonile ja selle lähiümbruses viiepäevast õppust Tornaado, millel hinnatakse üksuste valmisolekut õppuseks Siil.

Tornaadol harjutatakse brigaadi allüksuste liikumist linnakutest maastikule ning stsenaariumiga määratud objektide hõivamist, samuti tuleb 1. jalaväebrigaadi
tegevväelastel ja ajateenijatel rünnakutega tagasi võtta alad, mille vastane on hõivanud. Vastase rollis on seekord Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii
õhudessantväelased.

"Tornaado on meie viimane õppus enne Siili ning puudutab kõiki 1. jalaväebrigaadi allüksusi. Harjutuse peamiseks eesmärgiks on harjutada tegutsemist eelkõige tavasõja
tingimustes ning tõsta seeläbi meie valmisoleku taset," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Siili-eelse hinnangu saavad Tornaadol Kalevi jalaväepataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning pioneeripataljon.

Õppusel kasutatakse ameeriklastelt laenatud laservestisüsteemi MILES (Multiple Integrated Laser Engagement System). MILES on laseranduritel põhinev laservestist ja relvarauaandurist koosnev simulatsioonisüsteem, mis fikseerib paukpadruni plahvatuse ning annab tänu laserkiirele osalejatele tagasisidet lasu täpsuse kohta. 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste käsutuses on Tornaado ja Siili ajal 600 komplekti MILES-tüüpi laserveste.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon.

Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning tankitõrje-, staabi- ning luurekompanii.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: