Janson Vahemere katastroofist: Eesti panustab kõige vähem Euroopa Liidus
MTÜ Pagulasabi juhataja Eero Janson rääkis ETV saates "Terevisioon", et Eesti panustab tuhandete Vahemerel hukkuvate paadipõgenike päästmiseks ja neile varjupaiga andmiseks Euroopa Liidu riikidest kõige vähem.
Möödunud nädalavahetus tõi teateid arvatavalt umbes 1000 hukkunust Vahemerel.
Tegu on põgenikega, kes üritavad jõuda Lampedusa saareni, proovides ületada Vahemerd. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga oli hukkunuid umbes 500 ning see arv on aastaga võrreldes kasvanud umbes kümme korda.
Ööl vastu pühapäeva uppus Vahemeres, Lampedusa saare lähistel laev, mille pardal oli ligikaudu 800 pagulast. Eluga pääses neist vaid 27.
Janson selgitas, et põgenikke on tulnud alati ja tõenäoliselt jääb ka edaspidi tulema. Hukkunute suure arvu põhjus peitub tema hinnangul aga Euroopa Liidu välispoliitikas.
Janson meenutas, et poolteist aastat tagasi toimus Lampedusa katastroof, kus suri 360 inimest. Pärast seda kutsus Itaalia valitsus omal käel Vahemerel ellu otsingu- ja päästeoperatsiooni Mare Nostrum, mis toimus ka rahvusvahelistes vetes - sellega päästeti 100 000-150 000 inimest.
"See oli väga kulukas ettevõtmine ja sisuliselt Euroopa Liit jättis Itaalia valitsuse nende kulude katmisel üksinda," märkis Janson. Eelmise aasta lõpus kõnealune operatsioon lõpetati ning asemele tehti kolm korda väiksema eelarvega piirivalve operatsioon, millel ei ole mandaati inimesi päästa ning mis tegutseb ainult Euroopa Liidu rannikuvetes.
"See omakorda tähendab, et inimesi enam ei päästeta sisuliselt Vahemere nendes osades, kus need paadid tegelikult üldiselt upuvad," ütles Janson. Kuigi põgenikevool on ka suurenenud, päästeti Jansoni sõnul veel aasta tagasi inimesi tunduvalt rohkem kui praegu.
"Eesti on vaieldamatult kõige väiksem panustaja Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi ja võtab vastu kõige vähem varjupaiga taotlejaid Euroopa Liidu riikide seas ja ei osale mitte üheski solidaarsusmehhanismis," rääkis Janson ja täpsustas, et Eesti ei aita ei põgenike ümberasustamisel ega finantsilise koorma jagamisel.
MTÜ Pagulasabi juhataja hinnangul on Eesti valitsus sellele alati väga tugevalt vastu seisnud. "Eesti teeb kõige vähem Euroopa Liidus," rõhutas Janson.
Kõige rohkem on Vahemere paadipõgenike seas Jansoni sõnul süürlasi, sudaanlasi ja eritrealasi. Tegu on seega riikidega, mille kodanikele suure tõenäosusega antakse rahvusvaheline kaitse ja pagulase staatus. 95 protsenti Süüria kodanikest sai eelmisel aastal Euroopas rahvusvahelise kaitse. Kõige suurem takistus neile on Jansoni sõnul see, kuidas nad pääsevad Euroopa riikidesse.
"Nad ei saa viisasid. Nad ei saa taotleda varjupaika saatkondades. Nad peavad kuidagi pääsema Euroopa Liitu ja sisuliselt see ainuke viis, mis neile on jäänud, on see eluohtlik mereületus, mille eest nad maksavad tuhandeid dollareid," rääkis Janson ja nentis, et tegu on kahtlemata ka inimsmugeldajate äriga.
"Samas tuleb aru saada, et selle äri eeldused on loonud Euroopa Liit," toonitas Janson ja ütles, et euroliidus on olemas kõik vahendid, et praegune olukord päevapealt lõpetada.
Jansoni arvates tuleks luua turvalised ja seaduslikud viisid, kuidas inimesed, kes põgenevad sõja või tagakiusamise või inimõiguste rikkumise eest, saaksid Euroopasse pääseda, näiteks humanitaarviisade väljastamise või põgenike ümberasustamisega. Põgenike integreerimine ühiskonda on tema arvates probleem, millega tuleb nagunii tegeleda.
"Eesti peaks võtma tunduvalt suurema vastutuse," lisas Janson.
Toimetaja: Liis Velsker