Katrin Paadam: avaliku sektori üüripinnad ei solgiks kinnisvaraturgu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopas tehtud uuringute kohaselt on vaja arendada avaliku sektori üüriturgu paralleelselt erasektori üürituruga. TTÜ majandusteaduskonna sotsioloogia professor Katrin Paadami sõnul on näidanud ka Eesti tudengite seas läbiviidud uuringud, et nii õppimise ajal kui ka pärast kõrgkooli lõpetamist napib tööturule alles sisenevatel noortel raha elamispinna soetamiseks.

"Kinnisvaraturule sisenemiseks pole noortel piisavalt ressurssi ja samuti vanemad ei suuda toetada oma lapsi," selgitas Paadam. Samuti tõi TTÜ sotsioloogia professor välja inimeste mobiilsuse globaliseerunud maailmas. "Tänapäeva üle ilmastunud maailmas muutub juba tüüpiliseks, et kõrgharidusega noored ja muidu professionaalid liiguvad oma töökohustuste tõttu palju ringi," rääkis Paadam ETV saatele "Terevisioon" antud intervjuus.

Vajadust dünaamilisema ja soodsama üürituru järgi rõhutab ka fakt, et üha enam noori tunneb enesetäiendamise soovi ning seetõttu lükkub edasi ka pereloomine, millega kaasneb püsiva kinnisvara soetamine. "Omaniku kohustuse on võtmine koormav," ütles Paadam.

Üüripindade loomisel tuleb kasutada paindlikke lahendusi

Eesti maapiirkondades on palju tühjasid kortereid, mida saaks kohalik omavalitsus välja üürida. Katrin Paadami hinnangul tuleb aga üürikorterite küsimusele läheneda laiemalt.

"Siin on erinevaid viise - kindlasti on mingil määral vaja uusehitisi, sest vanad ei vasta kaasaegsetele nõuetele ja kindlasti saab moderniseerida vanu elamuid aga see ei tohiks tähendada restaureerimist vaid rekonstrueerimist," arvas Paadam. Tema hinnangul peaks vanade elamispindade rekonstrueerimisse liitma ka arhitektid, kes aitaksid kaasa kvaliteetsete lahenduste väljatöötamisele.

Avaliku sektori üüriturg looks konkurentsi

Katrin Paadami arvamusel mõjuks avaliku sektori üürituru teke positiivselt ka erasektori üüriturule. "Võib-olla see "pingutab" teistpoolt ehk eraüüriturgu - ma ei usu, et see oleks turu solkimine, vaid konkurentsi tekitamine," tõdes Paadam. Ta märkis, et riigi eesmärk ei ole luua luksuskortereid, kuid kaasaegse korteri kvaliteet peab kutsuma inimest sinna elama.

"See on riigi hoiaku küsimus. Kui tahame, et inimene panustaks majandusse ning sidusus ei oleks lihtsalt sõnakõlks, siis peaks riik tegema omapoolseid pingutusi ja koostööd eelkõige kohalike omavalitsustega ja ettevõtjatega," leidis Paadam.

Urve Palo: riigi abiga ehitatud üürimajad peavad ennast ise ära tasuma

Nädalapäevad tagasi käis ettevõtlusminister Urve Palo ETV saate "Terevisioon" stuudios, kus ütles, et tänaseks pole selge, kuhu esimesed riigi poolt ehitatud üürikorterid tulevad. Palo sõnul on kohalike omavalitsuse juhtide huvi üürimajade vastu suur, kuid riik peab hooneid rajama vastavalt võimalustele.

"Investeerimistoetuse abil oleks võimalik ehitada 300 korterit, kui riigi poolne toetus oleks 30%, samal ajal läbi Kredexi käänduse saame alustada juba järgmine aasta ja seal pole nii palju piiranguid," rääkis Palo. Tema sõnul on ei tule riik mitte kuhugile ise ehitama, aga riigi toel saab programm ellu kutsutud. "Hiljem riik ei maksa sinna peale - uued hooned on energiasäästlikud, kaasaegsed ning nad tasuvad ennast ise ära," ütles Palo.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: