TÜ on arendamas testi, mis aitaks prognoosida võimalikke komplikatsioone rasedusel ({{commentsTotal}})

Foto: Ingrid Miranda M/Creative Commons

Eestis on rasedate tervis üha paranenud, kuid siiski esineb sünnitajate kõrgest vanusest ja ebatervislikest eluviisidest tingitud tervisehädasid nagu diabeet ja kõrge vererõhk.

Nii selgus alates 2012. aastast läbi viidud projektist, mille tulemusena tahetakse parandada võimalike tervisehädade prognoosimist ja vajadusel ennetamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks rasedate tervisele on Eestis head näitajad perinataalse suremuse osas. Loote hukkumist enne sünnitust, sünnituse ajal ja esimese elunädala jooksul esineb praegu keskmiselt viis juhtu tuhande kohta. Arenguruumi nii ema kui lapse tervise osas aga veel on.

"See näitaja on tõesti heal ja kõrgel tasemel. Mille osas me praegu veel ei ole väga rahul, ongi just see, et me ei suuda neid haigusi ette näha. Me ei näe veel ette tänapäeval, et ühel või teisel juhul kujuneb mingi probleem. Tahame olla ennetavas ja varases diagnostikas paremad," märkis TÜ kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud Kristiina Rull.

Et rasedusaegseid haigusi ja tüsistusi võimalikult varakult avastada ja võimalusel ennetada, on praeguseks uuritud 4500 inimest.

Nende hulgas on nii rasedad, rasedust planeerivad naised kui ka viljatusmuredega naised ja mehed. Tänapäevases meditsiinis mõistetakse, et terve raseduse ja lapse taga on ka mehe tervis.

Nii osaleb uuringus lisaks Tartu Ülikooli naistekliinikumile ja geneetikakeskusele ka androloogiakeskus. Kaasatud on lisaks diagnostikafirma.

"Quattromedi abiga oleme arendamas välja sellist rasedatele mõeldud multimarker ema vereseerumil põhinevat analüüsi, mille eesmärgiks oleks siis tuvastada üsna varakult, raseduse algusjärgus, kas midagi platsenta arengus või ema tervises võiks viidata sellele, et raseduse teisel poolel tekivad komplikatsioonid," rääkis TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Maris Laan.

 

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: