Soome harrastusajaloolane leidis olulise Talvesõda puudutava dokumendi ({{commentsTotal}})

Pommitamise tagajärjed Helsingis 1939. aastal
Pommitamise tagajärjed Helsingis 1939. aastal Autor/allikas: SA-Kuva

Soome harrastusajaloolane Seppo Jyrkinen tegi äsja olulise Talvesõda puudutava avastuse, kui leidis arhiivist tõendi väidetele, et Soome pommituslenduritel oli tsiviilohvrite vältimiseks rangelt keelatud vastase linnu pommitada.

Jyrkinen kohtus esimest korda väidetega pommitamiskeelu kohta aastakümneid tagasi endise õhuväeohvitseri Jorma Karhuneni memuaare lugedes ning see vihje oli tal siiani meeles. Karhunen kirjutas oma raamatus, et Soome õhuväel oli tsiviilisikutest ohvrite vältimiseks keelatud pommitada Nõukogude Liidu linnu, vahendas YLE.

Nüüd aastaid hiljem Soome arhiivide ameti digitaalses keskkonnas vanu dokumente uurides leidis Jyrkinen lõpuks ka konkreetseid tõendeid.

Dokumentide kohaselt andis õhuväe ainsa pommitajate rügemendi ülem käsu, millega keelati linnade pommitamine, kusjuures mingeid erandeid käsu täitmise osas ette ei nähtud.

"Tähelepanuväärne on see, et tegemist on täiesti tavalise sõjaväelise käsuga. Ühega paljude hulgast. Seda ei tehtud propagandana kasutamiseks," märkis Jyrkinen.

Jyrkineni sõnul anti käsk kaks nädalat pärast Talvesõja puhkemist.

"Talvesõja esimesel päeval pidi ju Soome ise taluma õhuterrorit, kui pommitati Helsingit. Ligi sada inimest sai surma. Teine huvitav asjaolu on see, et nii Inglise kui ka USA õhujõud pommitasid tsiviilisikuid ilma mingi kahetsuseta. Sama tegid sakslased ja Nõukogude Liit," jätkas Jyrkinen, kelle hinnangul tegi Soome sõja ajal jõulise eetilise valiku, mis erines teistest riikidest.

Jyrkinen tegi veel tähelepaneku, et Soome üritas oma valiku juures püsida ka Jätkusõja ajal, kui sõditi Natsi-Saksamaaga samal poolel. Jätkusõja alguses linnade pommitamise keeldu siiski mõnevõrra leevendati.

"Lubatud oli Lotinanpelto, Aunuse ja Petroskoi pommitamine. Kuid päev pärast seda, kui see käsk anti, sai õhuväe lennurühm uue käsu, et tsiviilelanikke ei tohi pommitada. Ehk tsiviilelanike ründamise keelust peeti endiselt kinni ka siis, kui linnade territooriumil asuvaid sõjalisi sihtmärke võis pommitada," selgitas ta.

Harrastusajaloolase arvates näitavad tõendid, et Soome üritas vältida tarbetuid inimohvreid, samuti üritati ära hoida seda, et käske täitvate sõjaväelaste seas hakkavad levima kättemaksust lähtuvad emotsioonid. Põhjust selleks oli palju, sest Soome enda vastu kasutati sõja ajal väga jõhkrat pommitamist.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: