Eestis hakatakse peagi koolitama Ukraina küberkaitsjaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ukraina vajab Euroopa riikidelt mitte ainult poliitilist, vaid ka mitmesugust militaarset abi. Kõige rohkem läheb vaja aga sellist varustust, mida eestlastel endilgi vähe on ja seepärast ei ole meie kaitseväes ülejääke, mida teiste riikide eeskujul Ukrainasse saata. Eesti riigi toel hakatakse järgmise sammuna aga koolitama ukrainlasi küberkaitse vallas.

Veel sel kuul teatas Kanada peaminister, et Ukrainasse saadetakse 200 sõjaväelast, kes hakkavad treenima kohalikke relvajõudusid. Eelkõige on suured riigid Ukrainale andnud nõu ja varustust, mis ei ole surmav. Ukrainale saadavad riigid enamasti militaartarbeid, mis endal on üle jäänud, kui näiteks vägesid on koomale tõmmatud, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt "Aktuaalsele kaamerale".

"Eesti kaitseväe ladudes sellist ülejääki ei ole, millest me oleks valmis loobuma ja mida ukrainlased oleks valmis vastu võtma. Paljuski see tehnika, mida Ukraina kõige rohkem täna vajab, on selline tehnika, mida kaitseväel on väga vähe või üldse mitte," nentis ta.

Hurt selgitas, et kui Eesti peaks Ukrainat militaarse kaubaga varustama, siis tuleks see kõigepealt tootjatelt hankida. Hurda arvates on olemas hea kompetents vormiriiete ja sõduri isikliku varutuse valmistamises.

Näiteks tehakse Eestis kõrgel tasemel kuuliveste ja saapaid, märkis Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Kuldar Väärsi.

"Tegelikult Eesti kaitsetööstuses on päris mitmeid tootjaid, kellel on tooteid, mida võiks täna Ukrainale tarnida.Et olgu siin näitena toodud UAV-d, kus on Threod ja Eli on ka tegelikult aktiivselt Ukrainaga suhtlemas sel teemal. Piirivalvesüsteemid Defendec näiteks, et on täiesti reaalne vajadus juba täna Ukrainas teada, mis toimub piiri peal. Aga lisaks ka mobiilsed haiglalahendused ja muud meditsiinilahendused," rääkis Väärsi.

Meditsiiniabi on Eestist Ukrainasse saadetud. Samuti on siin ravitud haavatud võitlejaid. Militaarse varustuse saatmist Eesti riigi poolt Ukrainasse hetkel tõsiselt ei kaaluta. Küll aga eraldati 100 000 eurot valitsuse reservist küberkaitsekoolituste läbiviimiseks.

"Küberkoolitust on ilmselt mõistlik anda nii kaitseministeeriumile kui ka teistele riigiametitele, kellel on oma roll küberjulgeolekus," lausus Martin Hurt.

Lähinädalate jooksul peaks selguma, kes eestlastest kaitseuuringute keskuse läbi viidud küberkoolituse hanke võidab ning saab hakata ilmselt sügisel ukrainlasi õpetama.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas "Aktuaalsele kaamerale", et Ukrainat tuleb rahvusvahelise kogukonna poolt aidata sellisel moel, mis aitab tagada selle riigi vastupidamise ja mis võimaldab neil ennast kaitsta.

"Oluline on Ukraina ülikeerulises majanduslikus olukorras nii Euroopa Liidu poolt pakutav majanduslik abi - sealjuures mitte ainult laenudena, vaid ka tagastamatu abina, kui ka tugi reformide läbiviimisel. Oleme ise sel aastal sisuliselt kahekordistanud Eesti poolt Ukrainale antava abi, millest oluline osa läheb väga tõsise humanitaarolukorra leevendamiseks. Anname abi silmas pidades Ukraina vajadusi, aga loomulikult ka enda võimalusi. See seab ka piirid sõjalise varustuse andmisele," selgitas minister.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: