Briti teadlane: Eesti probleemiks on vanemaealiste madal ühiskondlik aktiivsus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuna aastaks 2040 on pea pool Eesti rahvastikust ja ka tööealistest üle 50-aastased, on viimane aeg mõelda sotsiaalpoliitikas aktiivsena vananemise teemale.

Euroopa riikide seas on vanemaealiste tööhõive ja ühiskondliku aktiivsuse esiotsas Rootsi, Taani ja Holland, Eesti asub 12. kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti probleemiks on vanemaealiste madal osalus ühiskondlikus elus. Suurim väljakutse aga inimeste tervena elatud aastate pikendamine ja sarnaselt teiste Euroopa riikidega ealise diskrimineerimise vastu võitlemine, arvab Sheffieldi ülikooli professor Alan Walker.

"65-aastaseid Eesti naisi ootab ees veel kaks tervena elatud aastat, aga kõigest teisel pool Läänemerd saavad sama vanad Taani naised tervena elatud elu nautida veel 14 aastat. Kaks aastat ja 14 aastat. Väljakutse kogu Euroopale ja ka teie valitsusele on see, kuidas tõsta eluiga ja tervena elatud eluiga meestel ja naistel Eestis nii, et see jõuaks teistele Euroopa riikidele järele," lausus Sheffieldi ülikooli sotsiaalpoliitika professor Alan Walker.

Walker tõdes, et see tähendab suuri jõupingutusi, et panna inimesi hoolima oma tervisest ja julgustama Eesti valitsust mõtlema, kuidas vältida haigeks jäämise põhjuseid, mis tekitavad invaliidistumist ja vähendavad ootust tervena elatud elule.

Paljud Eesti eakad püüavad siiski nii töö- kui ka ühiskondlikus elus aktiivselt kaasa lüüa.

Näiteks 66-aastane Helgi Auni oleks pidanud juba kuus aastat tagasi jääma pensionile, kuid uut tööd otsima ei ajendanud teda mitte niivõrd tahe raha teenida, vaid soov end pidevalt arendada.

Helgi Aun on sekretäri ametit pidanud 30 aastat, enne seda töötas ta lasteaias. Soodustingimustel pensionile jäämise eel naine koondati ja siis oli ta neli kuud töötu. Kuue aastaga, mil Helgi on ise töötuid aidanud, on kogu paberlik asjaajamine kolinud arvutisse, kogu aeg on tulnud juurde õppida.

"Juba seadusandlus muutub, meie programmid pidevalt täienevad. Nii et tõesti, iga päev õpid midagi uut," lausus Järvamaa töötukassa infospetsialist Helgi Aun.

"Tema on hästi hea suhtleja, soe inimene. Ta on väga vastuvõtlik. Ta õpib uusi asju väga kiiresti. Helgi on ka üks niisuguseid inimesi, kes õpetab välja noori kolleege," rääkis Järvamaa Töötukassa juhataja Eha Tasang.

Eha Tasang leiab, et tööandjad ei kasuta pensioniealisi inimesi sellisel määral kui see võimalik oleks või kui eakad seda ise soovivad.

"Kas neid ei leita üles või nad ise on natuke tagasihoidlikud ja ei taha ennast pakkuda. Aga nad võiksid seda tegelikult teha, sest potentsiaal, mis neis olemas on, vajab rakendamist," tõdes Tasang.

"Ma tahan töötada, ma tunnen vajadust olla teiste hulgas, seltskonnas. Ja ma tunnen, et ma saan ka kedagi aidata," kinnitas Helgi Aun.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: