Tasuta õhukesed kilekotid võivad paari aasta pärast poelettidelt kaduda ({{commentsTotal}})

Foto: Itar-Tass/Scanpix

Euroopa parlament otsustas vähendada kõige laialdasemalt levinud ning enim keskkonda saastavate kilekottide kasutamist Euroopa Liidus. Eestis tähendab see ilmselt tasuta õhukeste kilekottide kadumist poelettidelt.

Keskmine Euroopa Liidu riikmesriigi elanik kasutab aastas ligi 200 kilekotti, enamasti ühe korra. Kui kott loodusesse sattub, ei lagune see seal lühikese perioodi jooksul ning tihti satub see ka maailmamerre, moodustades seal suuri plastikkotialasid, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Nüüd peavad liikmesriigid valima, kas nad suudavad mõjutada oma riigis inimeste käitumist nii, et 2019. aasta lõpuks ei ületa aastane keskmine tarbimine 90 ning 2025. aastaks 40 õhukest kilekotti inimese kohta. Kui seda ei suudeta, tuleb 2018. aasta lõpuks lõpetada kauplustes õhukeste kilekottide tarbijale tasuta pakkumine.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et Eesti pole veel otsustanud, kuidas seda direktiivi täitma asutakse.

Selge on aga see, et 90 kilekoti asemel on praegu Eesti inimeste aastane tarbimismaht 200 ringis. Seega võib jääda lauale valik, kas kehtestada kilekotiaktsiis või nõue, et seda peab kliendile müüma.

"Üks näide on Ühendkuningriigi mitmes osas, kus on kilekottidele miinimumhind. See aga ei tähenda riik koguks maksu selle pealt. Samas Iirimaa on tuntud näide, kus riik on juba aastast 2002 kehtestanud kilekottidele maksu ja kogub seda maksuna riigile," rääkis Eek.

"Siin on mitu küsimust, kuidas saaks ja peaks kilekottide kasutamist vähendama. Direktiivi loogika võimaldab ka nendele eriti õhukestele lahtise ja märja kauba pakendamiseks kasutatavatele kilekottidele veel teatud erandeid teha. Siin on arutelukohti palju," lisas ta.

Seega pole Eeki sõnul kindel, et direktiivi alla lähevad ka lahtise kauba või märja piimapaki poest äraviimiseks kasutatavad õhukesed kotid.

"Üldisena tuleb märkida, et nii ei saa võtta, et piiramatu kilekottide tarbimine oleks mingi universaalne õigus. On selge, et seda tuleb piirata," märkis Eek.

Killerkottide liikumise esindaja Anneli Ohvril ütles, et kilekottide tarbimine on liiga suur ning nende mõju keskkonnale koormav.

"Kõik aegade algusest maailma toodetud kilekotid on sisuliselt alles. Need pole ära lagunenud. Lagunemisaeg võib olla kuni tuhat aastat ning ka siis laguneb see tükkideks ja läheb ikkagi edasi toiduringi. Kokkuvõttes me ilmselt juba praegu sööme neid samu kilekotte, mida oleme loodusesse visanud, piltlikult öeldes endale sisse," selgitas Ohvril.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: