Europarlamendi saadikud: Eesti peab olema põgenike probleemis solidaarne ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Liit arutab võimalusi, kuidas tegeleda immigratsioonikriisiga Vahemerel. Ka Eesti peaks olema Lõuna-Euroopa riikidega selles küsimuses solidaarne, arvavad Euroopa Parlamendi Eesti saadikud.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marju Lauristin (SDE) tõdes Vikerraadio saates "Reporteritund", et põgenikeprobleemi valguses ei saa rääkida lihtsalt mõne riigi aitamisest, vaid tegemist on kogu Euroopa ühise inimliku tragöödiaga. Tema sõnul on kõige tähtsam inimelude päästmine.

"Seetõttu ka otsustati, et esimesena peab mõtlema sellele, kuidas tugevdada päästevõimekust. Siin saab Eesti ka aidata. Seejärel tulevad üldisemad küsimused immigratsioonipoliitikast, mis puudutab põgenike ümberjaotamist," märkis Lauristin ja lisas, et tegemist on väga keerulise küsimusega ning ka selles osas on seisukohad erinevad.

Lauristini hinnangul peaks Eesti koos Põhjamaadega pakkuma välja efektiivse ja pikaajalise lahenduse, sest ühekordne põgenike ümberjaotamine riikide vahel probleemi ei lahenda.

"Aga me peame olema solidaarsed," ütles saadik ja tõi näiteks, et eestlased olid 1944. aastal Rootsi põgenedes sarnases olukorras.

"Leian, et peame tegema Põhjamaadega ühise lahenduse. On räägitud nn filterlaagritest, kuhu tuleb immigrante tuua nii, et nad saaksid ka mingit õpet. Praegu on nii, et Rootsi kannab üksi täit raskust, Soome prakt ei osale, meie väga väheselt. Põhjamaad ja Baltimaad võiks pakkuda välja regionaalse lahenduse, mis oleks eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele," lisas Lauristin.

Paet: millestki peab alustama

Liberaalide fraktsiooni kuuluv Urmas Paet (RE) rääkis, et kogu probleem on seotud sellega, et Euroopa ümber on hüppeliselt kasvanud vägivalla ja konfliktide arv. Nende eest Euroopasse põgenemine pole aga tema sõnul ainult liikumine punktist A punkti B või inimlik katastroof Vahemerel, vaid sellega on seotud teisedki asjaolud.

"Kui Lõuna-Euroopa riigid tunnevad end totaalselt frustreerunult seetõttu, et nad ei saa Euroopa Liidult piisavalt toetust, siis see frustratsioon paneb ühel hetkel küsimärgi alla Schengeni toimimise. See on see, mida me Eestis ei taha näha - et Schengeni ja Euroopa vaba liikumise põhimõtteid hakatakse ümber vaatama ja nõrgestama," tõi Paet välja esimese võimaliku probleemi.

"Teine on põgenike temaatika. Frustratsioon sel teemal suurendab hüppeliselt toetust äärmuspoliitilistele jõududele, kes üldjuhul on alati Euroopa koostöö vastu. See pole Eesti huvides, et Euroopa Liit selle probleemi tõttu peaks kuidagi nõrgenema ja hakkama sisemisi piire kõikvõimalikel teemadel tõmbama," lisas ta.

Kolmas küsimus on tema sõnul see, et Aafrika põgenike suhtes on põhisurve täna Lõuna-Euroopa riikidel, kuid välistada ei saa olukorda, kus põgenikud hakkavad liikuma teistes suundades.

"Kui vaatame Eesti geograafilist asendit, siis midagi pole teha, ka meie naaberriik pole maailma stabiilsuse supernäidis. Kunagi ei saa me välistada ka seda olukorda, kus põgenikud hakkavad liikuma hoopis teistes suundades, siis oleme selgelt piiririik ja peame mõtlema, kas meile meeldiks olukord, kui meie oleme hädas ja meile tuleb suur põgenikesurve ning ülejäänud riigid ütleks, et me peame ise hakkama saama," selgitas saadik.

Eelnevast tulenevalt peaks Eesti Paeti hinnangul osalema Euroopa Liidu põgenike probleemiga tegelevas programmis.

"Hetkel on üldine kokkulepe, et algust tehakse vabatahtlikkuse alusel. Ma arvan, et Eesti peaks siin vabatahtlikkuse alusel osalema. Konkreetsemalt: põgenike seas on näiteks palju lapsi, kes on kaotanud vanemad ja mina arvan, et selles osas võiks teha ka Eesti algust oma selleteemalise empaatia näitamisel," selgtas ta.

Paeti sõnul on tegemist pikemaajalise põhimõttelise vaatega. "Aga kuskilt tuleb alustada, sest pole saladus, et Eesti ühiskondlik hoiak ei ole väga soosiv selles osas. Nii et täna pole mõtet rääkida abstraktselt mingitest tohututest vastuvõetavatest numbritest, aga arvan, et kuskilt peame alustama. Minu ettepanek on, et võiksime konkreetselt solidaarsust näidata sellega, et pakume hetkel välja keskendumise orvuks jäänud lastele ja neile normaalse elu andmise võimalusele," ütles saadik.

Paeti seisukohtadega nõustus ka Marju Lauristin.

Kelam: tähtis on paindlikkus

Ka Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikme Tunne Kelami sõnul peaks Eesti osalema Euroopa ümberasustamise programmis. Samas tuleb tema sõnul arvestada kogulahendust probleemile.

"See peab olema terviklik. Kõigepealt peab koondama jõupingutused nähtuse juurtele ehk olukorrale Aafrikas, teiseks kauplejatele ja vahendajatele, kes teenivad hiigelkasumit põgenike toimetamisega Euroopasse ja kes aitavad seda massi suurendada. Kolmas on paindlikkus," loetles Kelam.

Tema sõnul on praegu vastuvõetamatu jäik kvoot ehk see, kui palju inimesi tuleks Euroopasse ümberasustada.

"Liikmesriigid peaksid säilitama piisava paindlikkuse, et reageerida vastavalt oma võimetele ja valmisolekule ja iseärasustele. Arvestagem ka, et meil on võimalik ja võib-olla vajadus põgenikke vastu võtta Ukrainast ja mujalt. See on üks asi, mis on meie iseärasus," märkis ta.

Kelami sõnul saab Eesti abistada ümberasustamise kõrval teiste meetmetega, näiteks rahalise panusega ja piraatlaevade liikumise tõkestamisega Vahemerel.

Tarand: Eesti seisukoht peab lähtuma ajaloolisest mälust

Roheliste fraktsiooni liige Indrek Tarand ütles, et Eesti peab olema osaline Euroopa Liidu poliitikates, sest Eesti on liidu liige.

"Euroopa Liidu poliitikate kujundajana saab meil olla oma seisukoht. See seisukoht peab lähtuma meie ajaloolisest mälust, millele ka Marju Lauristin viitas," ütles Tarand saates, vihjates eestlaste põgenemisele Rootsi.

Tema hinnangul on samuti hea initsiatiiv põgenikeprobleemiga tegelemiseks koostöö Põhjamaadega. "Koostöös Põhjamaa-tsooniga on vaja ettepanekuid pakkuda," sõnas ta ja lisas, et Lõuna-Euroopa riigid on praegu väga hädas.

Liberaalide fraktsiooni kuuluv Kaja Kallas nõustus teiste saadikutega. "Igal juhul olen nõus sellega, et Eesti peab olema solidaarne, olles Euroopa Liidus, võttes asjadest osa. Kindlasti peame neid inimesi aitama," märkis ta.

Palju saab ära teha ka väljaspool Euroopa Liitu

Urmas Paet lisas saates, et põgenikeprobleemi lahendamiseks saab palju ära teha ka väljaspool Euroopa Liitu.

Ta selgitas, et tänapäeval on põgenike struktuur muutunud: mõni aasta tagasi tulid inimesed Euroopasse paremate elamistingimuste ja majanduslike tingimuste pärast, kuid nüüd ei liigu valdav osa põgenikest parema elu peale, vaid püüavad lihtsalt ellu jääda.

"See tähendab, et voog ei vaibu enne, kui kas või mõnigi nendest sõdadest või konfliktidest on raugenud. See tähendab, et ka Euroopa Liit koos muu rahvusvahelise kogukonnaga peab panema täie diplomaatilise võimsuse peale sellele, et üritada kuskil seal naabruses teha rahu. On see Süüria kodusõda, Islamiriigi tegevus või teised Aafrika konfliktid," selgitas saadik.

Teine pool on tema sõnul seotud põgenikelaagritega.

"Kui Süüria kodusõda puhkes, tehti mõistlik plaan ehitada võimalikult palju põgenikelaagreid Süüria vahetusse lähedusse selleks, et kui sõda lõpeb, siis saavad inimesed kiiresti kodumaale tagasi minna. Tegemata jäeti aga adekvaatne, normaalne varustatus põgenikelaagritele, koolihariduse võimalus jne," ütles Paet.

Tema sõnul tähendab see seda, et enam ei tule põgenikud Euroopasse niivõrd otse Süüriast, vaid põgenikelaagritest, kus on suur puudus esmatarbevahenditest.

"Nii et teine tegevus, mis võib-olla ei paneks inimesi enam Euroopasse pürgima, on konfliktipiirkondade lähedusse turvalisse kohta uute ja adekvaatselt varustatud põgenikelaagrite rajamine. See on küll kallis, aga lõpuks on see odavam, kui see, et kõik need inimesed tulevad Euroopasse. Emotsionaalselt on ka kergem kui näha neid tuhandeid uppunuid Vahemerel," ütles Paet.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: