Eestlased kipuvad saama Brüsselisse tööle sekretäride ja tõlkide või tippjuhtidena, „kõrgem keskklass“ on puudu ({{commentsTotal}})

Foto: AP/Scanpix

Euroopa Liidu institutsioonidesse konkureerib igal aastal tööle umbes 30 000 inimest. Viimase nelja aasta jooksul on konkursil osalenud ligi 1400 eestlast. Kandideerinud eestlastest on siiski vaid üks madalama astme poliitikaametniku konkursi edukalt läbinud.

Arvestades Eesti rahvaarvu on eestlased Brüsselis isegi üle esindatud, kuid enamus Euroopa Liidu institutsioonides töötavast umbes 600 eestlasest on sekretärid ja tõlgid, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Ainus viimase nelja aasta jooksul nõudlikuma töö konkursi edukalt läbinud eestlane on Lauri Plutus, kes liitub suvel Euroopa Parlamendi siseauditi teenistusega.

„Ma arvan, et meil pole n-ö materjalipuudust. See seltskond, kes võiks [selles konkursis] läbi lüüa, on kas juba leidnud rakendust siin, ei soovi või ei ole lihtsalt [siinsetest võimalustest] kuulnud,“ nendib Plutus.

Tema sõnul on kolmeosaliseks EPSO testiks keeruline valmistuda.

„Mina valmistusin kõige rohkem kolmandaks osaks, suuliseks vestluseks. Minu jaoks oli see kõige raskem osa. Me oleme sellised tagasihoidlikud, ilmselt see enesekiitmise osa on kõige raskem.“

Riigikantselei aitab koolitada neid Brüsselisse pürgijaid, kes on EPSO konkursi esimese vooru edukalt läbinud.

„Möödunud aastal pääses meil edasi kuus inimest, mis oli viimase viie aasta rekord. Paraku nendest kuuest lõppvoorus ei osutunud valituks ükski. Häda on selles, et meie ei tea, kes edasi pääseb. Inimesed ise peavad meiega ühendust võtma,“ selgitab Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures nõunikuna töötav Uku Särekanno.

Kui Eesti noored Brüsseli vastutavatele kohtadele tööle ei pääse, on see Särekanno hinnangul pikas perspektiivis tagasilöök.

„Me sooviks nagu iga teine liikmesriik, et Brüssel ja siit tulev poliitika oleks meie endi nägu. Kui meie endi kodanik siin töötab, siis paratamatult võtab ta ühtteist kodust kaasa ja paneb selle ka oma töösse.“

Euroopa Komisjonis töötab 248 eestlast. Neist kuus on tippjuhid, mis on suurem arv kui on ette näidata näiteks Lätil, Leedul, Tšehhil, Sloveenial ja mitmel teisel Eestist suuremal liikmesriigil.

Samas on esimese astme ehk AD5-taseme poliitikaametnike konkurssidel eestlastest halvemini läinud vaid Küproselt ja Luksemburgist euroametnikuks pürgijatel.

Toimetaja: Johannes Tralla, Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: