Talgud toimusid nii linnas, maal kui ka merel ({{commentsTotal}})

{{1430582165000 | amCalendar}}
Foto: Martin Dremljuga/ERR

"Teeme ära!" talgupäevast võttis osa rohkem kui 40 tuhat talgulist. Talgud toimusid nii linnas, maal kui ka merel.

Meremuuseumi rahvas koristas tihedas vihmasajus Koplis mereäärset rannariba. Selles lõid kaasa ka kohalikud inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ütleks, et entusiasmi on piisavalt ja kõikidel. Kõik on hoogsalt oma positsioonidel ja vaatavad, et meri ja rand saaksid puhtaks," rääkis talgujuht Kristi Hürri.

Rannas oli näha ridamisi lõkkeplatse koos grillipidudest maha jäänud kraamiga. Plasttopsidele, pudelitele ja kilekottidele lisaks olid pidulised maha jätnud ka riideid, jalanõusid ning toonud randa vanad autorehvid ning muudki kraami, mida kodus tarvis ei lähe.

"Igasugune kodumajapidamine on siin laiali laotatud," märkis talguline Kristi.

Majade hoovi talgulised korda looma ei läinud ning korjasid kokku laga, mis otse mere kaldal leidus.

"Ilmselt olid inimesed kodus remonti teinud ja prügi lihtsalt maja taha maha valanud. Ühesõnaga - kõike leiab," selgitas Sander.

"Me oleme selle nüüd ära koristanud. Küllap nad majadest ka vaatavad. Kuskil keegi lärmas ka natuke. Küllap tundis pahameelt, et tema praht ära viidi," lisas Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Talgupäeva meeskond jäi tööpäevaga rahule.

"Hea meel on tõdeda, et vaatamata vihmasele ilmale oli talgupäev vägev, läks korda ja üle 40 tuhande inimese tuli sellise ilmaga kodust välja," rõõmustas talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür.

Tema sõnul on talgute arv iga aastaga suurenenud. See näitab, et järjest rohkem saab eestlastele omaks hoolimine keskkonnast.

"Talguemotsioonid inimestel on suured. Isegi selles vihmas üritatakse välja tuua positiivset. See pani inimesed kiiremini töötama," märkis Tüür.

Talgud toimusid ka merel

Kahe mastiga kaljas Hoppet viis talgulisi Tallinna lahele, et kaardistada, kui palju ja mis tüüpi prügi sealt leida võib.

Mereretk toimus "Teeme Ära!" maailmakoristusalgatuse raames.

Merel ei leitud pinnalt mingit prügi ja traalimiseks oleks kalalaev sobivam olnud.

Laeva rahvusvaheline reisijaskond sai vihmaga kõvasti külmetada, kuid kõik olid rõõmsad.

"Esimest korda kuulsin Eesti kohta seoses "Teeme Ära!" maailmakoristuse ettevõtmisega. Nii ma ühinesin selle vaimustava suurettevõtmisega maailma koristada," rääkis Lamees, vabatahtlik talguline Palestiinast.

"Meie oleme "Teeme Ära!" maailmakoristuse Venemaa toimkonnast. Mina olen meie riigi koristusaktsiooni koordinaator. Tean, et 2. mail koristavad eestlased. Kuna samal ajal on meie pikad vene pühad, siis otsustasime Filipiga siia tulla ja koristamisest osa võtta," rääkis talgute koordinaator Venemaal Aleksandra Maksimova.

"Meil toimuvad koristustööd kuni 19. septembrini. Loodame, et tänavu ühinevad sellega kõik 85 regiooni. Töö regionaalsete koordinaatorite vahel selle saavutamiseks alles käib. Minu vastutusala on ajakirjanikud, teavitustöö. Meil on suur koristuspäev 19. septembril. Kutsume eestlasi külla!" lisas Venemaa koristustoimkonna liige Filip Morajev.

Homme alustab ajalooline puulaev reisi Vahemerele, kus kohtutakse sealsete riikide "Teeme ära!" toimkondadega. Osa reisist veedavad laeval madrustena töötades Eesti Merekooli kadetid.

"Minu meelest on see muljetavaldav, et homme alustab see vana laev, mille pardal me praegu asume, teekonda Vahemerele, et ka seal levitada sõnumit, et maailma on võimalik prügist puhastada," ütles Saksamaa vabakutseline ajakirjanik Christian Gogolin.

Kaljas jääb pärast seda Vahemerele kaheks suveks.

"See saab olema teatriprojekt Meeting Odysseia sõidutamine mööda Vahemerd. Sel suvel Itaalias, järgmisel suvel Kreekas," ütles Hoppeti kapten Ain Raie.

"Tallinnast läheme homme välja, siis Amsterdam ja Lissabonis tuleme maha - sinna loodame jõuda maikuu lõpuks," selgitas merekooli praktikainstruktor Jaan Atspol.

1920. aastatel ehitatud kaljas Hoppet on ainus merekõlbulikuna säilinud Eestis ehitatud purjelaev, mille Rootsis ja Soomes alanud taastamistööd viis lõpule Puulaevaselts Vikan.

Misso vabatahtlikud pritsumehed rääkisid talgulistele tuleohutusest

Tiit Ojaots ja Kristo Erik on Võrumaal tegutsevad Misso vabatahtlikud pritsumehed, kes koristamise asemel väisasid päeva jooksul piirkonna erineviad talguid, et rääkida talgulistele tuleohutusest.

"Palju häid inimesi on korraga koos ja saab kõigile korraga rääkida, ei pea igast talust läbi käima," rääkis Ojaots.

Peaasjalikult rõhutas Ojaots suitsuanduri tähtsust

"Vanemad inimesed ei taha andurit. Mitukümmend aastat pole olnud, midagi ei ole juhtunud ja nüüd äkki seda vaja," selgitas Ruusmäe talguline Urve Särik, kelle hinnangul on suitsuandur siiski tähtis.

Sama kinnitas ka Misso mees Urmas Ott.

"Minul on see laes. Just hiljuti kontrollisin ja vahetasin patarei ära. Minu jaoks on see ikka oluline. Mul on pere ja väikesed lapsed, siis peab ikka kõik olema korras ja kontrollitud," rääkis Ott.

Juttu oli siiski ka muust. Pisemad talgulised said meelerõõmuks kommi ja õhupalli, suurematele jagasid pritsumehed aga päästeameti infovoldikuid, kus muuhulgas puust ja punaselt kirjas see, kuidas õigesti lõket teha.

Ka julgustasid pritsumehed inimesi endit kodukülastusele kutsuma, et kontrollida küttekoldeid.

"Inimesed küll ütlevad, et 40 aastat pole midagi juhtunud, et ei juhtu ka nüüd, aga neid peab nõustama ja neile peab seletama, mis võib juhtuda, kui küttekolded on remontimata. Sellega on meil tööd vähem ja inimestel turvalisem elada," rääkis Ojaots.

Misso vabatahtlikud pritsumehed külastasid viit talgugruppi Misso ja Haanja vallas.

Ranna rantšo pakub linnarahvale ehtsat maaelu

Läänemaal on läbi aastate üheks populaarsemaks talgupaigaks olnud Hanila vallas asuv Ranna rantšo. Seal tehtavad heakorratööd on populaarsed linnakodanike seas, kelle soov on kogeda ehtsat maaelu.

Rantšo perenaise Ande Arula sõnul on "Teeme Ära!" puhul kõige positiivsem asi inimestele ühistegevuse pakkumine.

"Mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, et tullakse internetist välja, arvutite tagant välja, tullakse reaalset elu elama. Ja kokkuhoidmine ja kellelegi millegi hea tegemine - minu arust on inimesed ära kaotanud oskuse tunda seda, mida tähendab, kui sa kellelegi midagi head teed ja näed ka oma töö tulemust," arutles Arula.

Talgutel võis näha ka arvukalt õpilasmaleva noori, kes olid abiks nii okste põletamisel kui ka muude tööde juures.

"Kuna mina isiklikult olen Ranna rantšo noor ehk ma olen käinud siin varem suvel õpilasmalevas, siis mõtlesime, et kuna 2. mail on talgupäev, siis miks mitte siia tulla, sest siin on kõik nii lahe. Mulle meeldivad kõige rohkem loomad ja muidugi perekond on väga sõbralik, rõõmus," rääkis talguline Kristjan Tammjärv.

Ranna rantšo talgutele oodati esialgu kuni sadat inimest, kuid hommikul sadanud paduvihma tõttu jõudis lõunaks tööpostile umbes 60.

Õhtul, pärast tööde lõppu, peavad talgulised ühiselt ka suure peo.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: