Peaaegu iga teine liiklusõnnetusse sattunud jalakäija on alaealine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sakala/Scanpix

Käesoleval nädalal toimub ülemaailmne liiklusohutuse nädal, mis seekord keskendub laste liiklusohutusele, mille olukord pole kiita - 45% õnnetustesse sattunud jalakäijatest on kuni 17-aastased ja eelmisel aastal Eestis jalakäijatega toimunud õnnetusjuhtumite puhul oli iga neljas kannataja vanuses 7-14 eluaastat.

Maanteeamet koostöös politsei- ja piirivalveameti ning koolidega on kaardistanud ohtlikumad kohad Eesti liikluses, kus põhiliselt noortega seotud õnnetused toimuvad. Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna rõhutas saates "Terevisioon" koostööd just koolide ja lastega.

"Näiteks oleme teinud koolidele kättesaadavaks õpirakenduse "Ohutu koolitee", kus erinevates ainetundides on võimalik lapsi kaasata kooli ümbruses asuvate ohtlike kohtade kaardistamisel," rääkis Lugna, kes lisas, et laste poolt välja toodud ohukohad edastatakse hiljem kohalikule omavalitsusele.

Ohukohtadena on maanteeamet proovinud kaardistada teelõike, kus puudub tänavamärgistus või see on varjatud näiteks puudega.

"Üks oluline asi, millele tuleb tähelepanu juhtida, on tõsiasi, et liiklusmärgi panemine ei muuda tegelikult olukorda," tunnistas Lugna, kes märkis, et liiklusmärk on vaid autojuhile suunatud kommunikatsioonivahend. Lugna sõnul tuleb vaadata ka füüsilist liikluskeskkonda, tuues näiteks ristmikud, mille ääres pargivad autod ja kus seetõttu on väikest kasvu laste nägemine piiratud.

Samuti on maanteeamet vaadanud, millal õnnetused juhtuvad. Sellest statistikast selgub, et tee kooli ei ole nii ohtlik, kui tee koju ehk suurem osa lastega seotud liiklusõnnetusi juhtub ajavahemikul, mil laps lahkub koolist.

"See on see aeg, mil lapsed, kes on tavaliselt üle kümne aasta vanused, on ruttamas treeningutele või veetmas vaba aega," selgitas Lugna.

Lauri Lugna kinnitusel on kohalike omavalitsustega tehtud ohtude kõrvaldamisel palju koostööd ja probleemsete teelõikudega, mis jäävad riigi maanteede äärde, saab maanteeamet ise tegeleda. Ta märkis, et kohalikud omavalitsused tegelevad probleemide lahendamisega võimaluste piires ning paljud ohud on liiklusest selle tulemusena ka kadunud.

"Teine kord on lahenduste leidmine kinni ka tähelepanus," ütles Lugna, kes tõi näiteks tänase kohtumise maanteeameti ja Rapla koolijuhtide vahel, mille eesmärgiks on arutada, mida saab liiklusohutuse tõstmiseks antud piirkonnas ära teha juba maikuu jooksul.

"Oluline on mitte jätta seda asja augustisse, vaid pigem vaatame, mida saab ära teha juba täna," leidis Lugna, kelle sõnul näitab statistika, et suurem osa lastega seotud liiklusõnnetustest ei toimu mitte sügisel vaid kevad-suvisel perioodil, kui koolivaheaeg on lähenemas.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: