Haridus- ja teaduminister Jürgen Ligi ütles täna riigikogu infotunnis esinedes, et Eestis on erakoolide rahastamise süsteem maailma üks heldemaid. Ministri sõnul makstakse võrdselt munitsipaalkoolidega kinni enamik kuludest.

Samas on ka koolipidajatel oma vastutus ja need kulud saavad erakoolid katta õppemaksust laekuva rahaga. Ka ei näe Ligi praegu hariduseelarves vähimatki šanssi kinni maksta erakoolidele tagantjärele 14 miljonit eurot, kuigi riigikohus on öelnud, et see peab olema riigi ülesanne.

"Nii nagu praegugi maksab ta kinni õpetajate palgad, koolitoidu, õppevahendid ja õppealajuhatajate ja direktorite palgad. Need on suured kulud, mis moodustavad koolist enamuse. Aga ta kindlasti ei peaks keskenduma karpide kinnimaksmisele. Alati on igas ettevõtlusvormis, mida ka erakool on, ettevõtjal ka mingisugune vastutus ja risk ja antud juhul ta saab selleks koguda õppemaksu," kommenteeris Jürgen Ligi "Aktuaalsele kaamerale".

Erakoolid peavad riigipoolse tegevuskuludeks mõeldud rahastuse võimalikku lõpetamist ebaõigluseks ja leiavad, et riik ega vastne haridusminister ei ole oma käike väga põhjalikult läbi mõelnud, tekitades kokkuhoiupoliitikaga haridusmaastikule suured augud.

Nii mõnelegi erakoolile võib tegevuskulude riikliku toetuse kadu tähendada uste sulgemist.

Erakoolide juhid on kindlad, et ilma riigipoolse toetuseta peavad mitmedki koolid uksed sulgema. Suurema löögi alla satuksid eelkõige näiteks kristlikku maailmavaadet või Waldorfi õpetust pakkuvad koolid. Samuti on ohus need erakoolid, mis on keskendunud erivajadustega lastele.

"Praegu on erakool jõukohane peaaegu kõigile peredele, sest näiteks meiegi kool on loodud nii, et see lapsevanema osa katab selle erisuse, selle kristliku maailmavaate poole, mida me juurde anname. Pärast sellist otsust saame tegelikult hakata rääkima koolide kihistumisest, siis on Eesti Vabariigis võimalik erakoolis ainult käia väga rikaste perede lastel ja valikuvõimalus sellega väga palju kahaneb," ütles Kaarli kooli direktor Signe Aus.

Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen märkis "Aktuaalsele kaamerale", et eri maailmavaateid esindavate koolide haldamine ei peakski olema riigi ülesanne - sellega saavad ka kogukonnad hästi hakkama. Praeguse seadusandluse järgi on seda ka lihtne teha.

Need erakoolid ei esinda aga klassikalist, jõukama elanikkonna haridusasutusi, vaid tegutsevad kodanikualgatusena ja vajaks seetõttu riigi tuge. Toetuste karm ärajätmine teeb murelikuks ka teised erakoolid.

"See temaatika ei arvesta üldse seda, et ka erakoolid on teinud investeeringuid oma koolihoonetesse ja seda teinud tänaseni kehtivas seadusruumis, ja kui seda hakata väga muutma, siis on need koolid enamjaolt hukule määratud nagunii," tõdes Rocca al Mare kooli juht Rein Rebane.

Reaalset majanduslikku kokkuhoidu erakoolide rahastamise vähendamise arvelt näha ei osata.

"Kui mingil põhjusel erakoolides käivad lapsed peavad üle minema munitsipaalkooli, siis neil on ju seal ka vaja õpetajat, klassiruumi, samu õpikuid ja vahendeid. See raha ei jää ju üle," lausus Kaarli kooli direktor Signe Aus.

Sarnaselt Kersti Nigeseniga loodab ka Rocca al Mare kooli juht Rein Rebane, et haridusminister pole jõudnud veel teemasse süveneda ja asi laheneb. Siiski hämmastab Rein Rebast Jürgen Ligi täna riigikogus öeldud arvamus, et erakoolidele toetuse tagantjärele maksmise tõenäosus on väike, kuigi riigikohtu otsus näeb seda ette.

"Eelnevat võlga ei tasuta, ma vaatan sellele Eesti Vabariigi kodanikuna. Kui Tallinna linn kui omavalitsus otsustas mingil momendil kehtivat Eesti Vabariigi seadust mitte täita ja kui riik haridusministri suu läbi ütleb, et riigikohtu otsus ei ole ka täitmiseks, siis tekib mul ka kodanikuna küsimus, et väga huvitav riik, kus ei pea täitma seadusi ega riigikohtu otsuseid," märkis Rein Rebane.

Kui "Aktuaalne kaamera" Pärnu Sütevaka kooli direktorilt erakoolide rahastamise kavandatava muutmise kohta arvamust läheb küsima, laulavad ühes klassis poisid just sellest, kuidas pisike puu kasvades raju ja tuult kardab ning hellust ja hoolt vajab.

Direktor Andres Laanemets nimetab uudist väga ebameeldivaks. Tal on täpselt meeles, mis Reformierakonna valimisprogrammis seisis.

"Kuidas koole sõltumata nende omandivormist või õppekeelest koheldakse võrdselt nii riikliku kui omavalitsuse rahastamise mõttes. Reformierakond, valimisprogramm, lehekülg 66," lausus Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets.

Laanemets meenutas, kuidas on rõhutatud stabiilse majanduskliima olulisust. Just seda stabiilsust arvestades võttis kool hiljuti laenu ja ehitas õppehoone.

"Täpselt aasta tagasi usaldas auväärne Swedbank Sütevakale kaheksaks aastaks laenu, arvestades olemasolevat seadusruumi, arvestades meie jätkusuutlikkust. Ja tõepoolest, me lahendasime oma ruumimuret ja saime siis uue ehituse valmis. Meil on laen kaheksaks aastaks," rääkis Laanemets.

Direktor lisas: "Ma ei kujuta ette, kui niimoodi seadused muutuvad, niimoodi rahastamisalused muutuvad, mida see endaga kaasa toob. Päris keerulised olukorrad paneb riik meile niimoodi ette."

Erakooli tegevustoetus on Põlvamaal Rosmal juba 25 aastat tegutsenud Johannes Käisi nimelise kooli jaoks elulise tähtsusega.

"Riigi tegevustoetus on meie jaoks eluliselt vajalik. Meie lapsevanematena ei suudaks seda kooli pidada," nentis MTÜ Rosma Haridusseltsi esinaine Olvi Raie.

Tegevustoetusest vajab kool nii abipersonali ülalpidamiseks kui ka koolihoonete kütmiseks. Investeeringuteks tuleb koolile raha aga eelkõige lastevanemate taskust.

"See ei ole eliitkool, see on täiesti tavaliste maainimeste kool. Me ei ole suutelised selles mahus juurde panustama, et tõsta, meil ei oleks ka seadusandliku õigust tõsta õppemaksu selles määras. Me saame seda tõsta 10% õppeaastas," selgitas Raie.

Kui selgus, et Johannes Käisi nimeline kool, siin Rosmal vajab uut katust ja piksesüsteemi, et vastata päästeameti nõuetele, siis pöördus koolipere ka Hooandja keskkonna poole, kus heade inimeste abiga saadigi 5500 eurot ja enamgi veel kokku. Kuid selleks, et rõõmu kauaks ei jätkuks ning nagu öeldakse, elu on karm, aga see-eest ebaõiglane, siis Ligi plaanile nii lihtsat lahendust ei nähta.

"Kui see peaks tõesti nii minema, et tegevuskulude toetust me enam ei saa otse riigilt või läbi omavalitsuste, siis praeguse info kohaselt ma ei näe muud võimalust, kui meie koo tuleks sulgeda," tunnistas Raie.