Ajaloolase sõnul ei olnud võidupüha isegi nii oluline Nõukogude Liidu perioodil, sest tollal olid tähtsad riigipühad 1. mai ja 7. november ehk Oktoobrirevolutsiooni aastapäev, mille tähistamiseks korraldati Moskvas suuri sõjaväeparaade ja töötajate demonstratsioone.

"Need pühad on ju tänaseks täiesti kadunud ja midagi võrdväärset pole asemele tulnud," selgitas Pajur Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema hinnangul on võidupüha venelaste jaoks parim rahvusliku ja riikliku identiteedi määratlemise sümbol.

"Ilmselt on see paratamatus praeguse Vene režiimi puhul, mis seab sõjalise jõu näitamise väga tähtsale kohale... ja ega teist nii suurt püha neil selle tarvis ei ole," arvas Pajur.

Semiootik Mihhail Lotmani arvates langeb võidupüha sarnaselt 7. novembrile varsti unustusse. Ago Pajur märkis, et selles unustamises on tähtis roll mängida just riigil.

"Loomulikult, kui ei ole enam tegemist kalendris punase pühaga ning seda ei tähistata riiklikul tasemel nii suurejooneliselt - eks ta siis kaobki minevikku," arvas Pajur.

Tähtpäevasid tähistatakse suurejoonelisemalt, kui on inimesi, kes aset leidnud sündmustes osalenud. Samas öeldakse, et sel aastal toimuv võidupüha paraad on viimane, millest võtavad osa ka veteranid. Pajuri arvates on veteranide roll võidupüha tähistamisel aga vähenenud.

"Eks neid elus veterane võib leiduda 10 ja 20 aasta pärastki, aga kui neid on jäänud väga väheks, nad ei suhtle enam omavahel ning pole enam mõjukaid veteranide organisatsioone, siis sõjas osalenud veteranide roll väheneb," rääkis Pajur ja märkis, et veteranide kadumine annab alust n-ö "valeveteranide" tekkeks, kes seovad ennast kaudselt toimunud sõjasündmustega.