Rocca al Mare kooli juht: erakooli tegevuskulude raha peaks tulema riigilt ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Haridusminister Jürgen Ligi arutas erakoolide esindajatega, kuidas peaks olema korraldatud erakoolide tegevuskulude rahastamine. Riigilt saavad erakoolid haridustoetust ehk pearaha, mida neile sel aastal makstakse kokku 10,8 miljonit eurot. Küsimus on, kes peaks maksma erakoolidele majandus- ehk tegevuskulud. Rocca al Mare kooli juhi Rein Rebase arvates peaks erakool saama selleks raha riigilt.

Eestis on 528 üldhariduskooli, neist 452 on munitsipaalkoolid, kus õpib 96 protsenti Eesti lastest, riigikoole on 27 ja erakoole 49. Riik toetab kõiki neid koole haridustoetuse ehk pearahaga, kust tuleb näiteks õpetajate palk, koolilõuna ja õppekirjandus. Pearaha on õpilase kohta sama suur, sõltumata koolist, kus ta õpib ja riik on seda igal aastal suurendanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaidlus käib selle üle, kes peaks maksma erakoolide majandus- ehk tegevuskulud. Haridusministeerium ütleb seadustele viidates, et tegevuskulude tasumine on koolipidaja kohustus. See tähendab, et riigikooli puhul riigi, munitsipaalkooli puhul omavalitsuse ja erakooli puhul erakooli pidaja kohustus.

Erakoolide osas pani riigikogu aga aastal 2010 omavalitsusele kohustuse maksta erakoolidele tegevustoetust, varem olid nad seda teinud vabatahtlikult. Hiljem leidis riigikohus, et omavalitsusele ei saa seda kohustust panna ilma, et talle oleks selleks raha antud. Erakoolide mure on, kes maksab tegevuskulud.

"Kui täidetakse Eesti Vabariigi seadusi, siis tänase päeva seisuga on meil õigust seda raha saada ja kui järgida ka seda Riigikohtu otsust, siis ilmselt tänasel momendil peame me seda saama riigi käest," arvab Rocca al Mare Kooli AS-i juhataja Rein Rebane.

Haridusminister Jürgen Ligi ütles, et sellist korda, et keskvalitsus maksab kinni nii tegevus- kui ka haridustoetuse ehk siis nii maja kui ka sisu, pole kusagil.

Ligi rääkis, et nii mõnigi kavalam omavalitsus on püüdnud munitsipaalkooli erakooli nime alla kantida, sest nii vabaneks nad kuludest ja riigil tuleks kõik kinni maksta. Sellisest skeemitamisest kaotaks tema sõnul aga tavakoolide lapsed.

"Keskvõim ei saa tekitada olukorda, kus osadel koolidel on palju paremad majanduslikud võimalused, kuhu saavad end osta jõukamad vanemad ja teiste võimalused järjest halvenevad. See risk Eestis on suudetud õnneks ära hoida ja tuleb ka tulevikus ära hoida. Eestis on õnneks üsna ühtlane kooliharidus," märkis Ligi.

Rocca al Mare kooli aktsiaseltsi juhataja ütles, et tema arvates oleks õiglane, et raha, mille saab maksumaksjalt kohalik omavalitsus, läheb lapsele kooliteele kaasa. See oleks süsteem, mis toimis enne Riigikohtu otsust.

Haridusminister Jürgen Ligi leiab samuti, et omavalitsused ja koolid võiks tegevustoetuse osas koostööd jätkata. Minister lisab, et suur erand tehakse koolidele, kus õpivad erivajadustega lapsed, kuid alternatiivharidust pakkuvatele koolidele nagu näiteks waldorfkoolid nii suurt erandit teha ei saaks, kuid lahenduste otsimist jätkatakse.

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg ja Keila Waldorfkooli juhataja Anne-Lii Kerge ütlesid pärast haridusministriga kohtumist, et jäid sellega rahule, sest kõik leidsid, et erakoolid peavad edasi tegutsema, kuid tuleb mõelda, kuidas seda teha.

Keila Waldorfkooli juht ütles, et õiglane oli olukord, kui omavalitsused olid kohustatud toetama oma valdade õpilaste õppimist erakoolides.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: