Laaneots: Siili-taolisi suurõppusi võiks korraldada iga 4-5 aasta tagant ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kaitsevägi

Esmaspäeval alanud Eesti kaitseväe ajaloo suurim õppus on ühe oma põhieesmärgi juba täitnud: sedavõrd suure hulga reservväeaste mobiliseerimine õnnestus ja isegi oodatust paremini. Teisipäevani käib õppuse teine osa, kus esmakordselt harjutab reaalset lahingtegevust kogu esimene jalaväebrigaad koos relvastuse ja varustusega. Erukindral Ants Laaneotsa arvates võiks sellisi õppusi korraldada võimaluse korral iga 4-5 aasta tagant.

Sellist vaatepilti pole enne nähtud, kus kogu Eesti suurtükipataljon annab kõkidest raudadest tuld. 24-st 155-millimeetrisest haubitsast tulistati reedel Tapal kaitseväe keskpolügoonil umbes 8 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kaks kolmandikku suurtükipataljonist olid reservistid ehk mehed, kes igapäevaselt on ametis kas müügitööl, kontoris või kõrgkoolis. Näiteks lipnik Rait Karri, Alfa tulepataljoni 2. tulerühma ülem, asub suurõppuse Siil lõppedes Tallinna Ülikoolis magistritööd kaitsma.

Rait Karri möönab, et reservist tulnutel jäi esimestel päevadel kohati uneaega napiks, sest väga lühikese ajaga tuli ajateenistuses õpitu taas meelde tuletada. Ent kuna õppus on intensiivne, ei võtnud see kaua aega. 2009. aastal ajateenistuse läbinud lipnik Karri ütleb, et temale iskilikult annab see õppus hea juhtimiskogemuse.

"Ma leian, et mehi peab juhtima niimoodi, et nad austavad sind ja sinu käsku, mitte, et toimub standardne käsuliin. Kuna reservistid ei tunne ennast kui ajateenijad, et nad peavad olema väga allutatud ja kõikide käske täitma, siis tuleb nendega hästi läbi saada, et nad teeksid seda, mida sa nõuad," ütles Karri.

Suurõppus Siil esmane eesmärk oli testida mobilisatsiooni ja formeerimist. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul läks see suurepäraselt. "Teine brigaad on nüüd juba lahku formeeritud ja koju saadetud ehk me suutsime suhteliselt lühikese ajaga saada kokku selle koguse kaitseväelasi, mis meil plaanides olid. Tulid kohale, tuli rohkemgi kui me olime plaaninud."

Riho Terrase kinnitusel pole andnud tunda asjaolu, et nii ulatuslikku reservväelaste kogunemist pole varem olnud. "See mass, mis tundub korraga maastikul olevat, ei ole ju pataljoni mõistes suur ja nad on oma asjadega hakkama saanud. Minu arust läks kõik väga hästi. See, mida me kartsime, oli see formeerimise faas. On keeruline sellist massi kiiresti läbi lasta ja mis seal salata, olid ka mõned puudujäägid. Aga õppus on selleks, et õppida," märkis kaitseväe juhataja.

Põhjuseid, miks sedavõrd suurt õppust pole varem korraldatud, on mitmeid. Erukindral Ants Laaneots tunnistab, et 2006. aastal kaitseväe juhataja ametisse asudes oli ta kergelt šokis, sest terviklikku riigikaitsesüsteemi polnud olemas, puudus mobilisatsioonieeskiri ja mobilisatsiooniplaanid. Ehk alustada tuli nende dokumentide loomisega.

"Algselt me viisime läbi õppusi nende üksustega, kes lõpetasid ajateenistuse. Meil on ju ajateenistuses üksusepõhine ettevalmistus, reservüksuste ettevalmistus. Ja siis hakkasime looma staape ja andsime Kevadtormide aegu ka neile ettevalmistuse," ütles Laaneots.

Nii järk-järgult kevadised kaitseväe õppused kasvasid, kuid praeguse 13 000 õppusel osalejaga võrreldes olid varasemad kuni 4500 meest-naist haaranud õppused siiski väikesed. Siili eel oli hirm, milline on meeste kaitsetahe. Kuid kartused osutusid alusetuteks ja kõik reservüksused said formeeritud vähemalt 90-protsendiliselt.

"Loetakse ka reservüksusi sõja ajal, et kui ta on miinimum 90 protsendi ulatuses komplekteeritud, siis tähendab, et ta on lahinguvõimeline," selgitas Laaneots.

Riho Terras sai sel nädalal koju lubatud brigaadi meestega kohtudes kinnituse, et meelsus ja kaitsetahe on igati positiivne.

"Nad olid olnud seal ööpäeva metsas vihma käes ja väge ja võimu oli seal kõvasti ja jorisemist ei paistnud üldse. Võibolla ei julgenud nad seda mulle ka öelda, kuid üldine meeleolu oli positiivne ja mina hindan küll, et inimesed läksid ära hea tundega," ütles Terras.

Seda, et meie sõjavägi ongi 13 000-liikmeline, Siil ei näita. Praegu testiti sisuliselt vaid kahe brigaadi mobilisatsiooni. Veel suurema õppuse korraldamiseks seab piirid aga ka eelarve. Nimelt läheb praegune Siil maksma enam kui 6 miljonit eurot. Kuidas aga vaatab meie suurõppust idanaaber, kes korraldab oma õppusi kümnete tuhandete meestega? Laaneots ütleb, et Venemaa jõude ja Siilil osalejate arvu pole põhjust võrrelda.

"Nad [Venemaa] seostavad Balti riike ikkagi otseselt NATOga. Et see on NATO tegevus, NATO ettevalmistus. Püütakse rahvale pähe määrida ka seda mõtet, et valmistutakse nüüd agressiooniks justkui Venemaa vastu. Aga ideoloogia ja poliitika on alati mängus," märkis Laaneots.

Pidevalt Venemaa pressi jälgiv erukindral märgib, et Eesti õppusest seal esimesel töönädalal suurt räägitud pole. Mis aga ei tähenda, et idanaaber Siili üldse tähelepanuta oleks jätnud.

"See, mis puudutab Venemaa luuret, sõjaväeluuret, siis kindlasti nad jälgivad väga tähelepanelikult ja viivad läbi raadiotehnilist luuret igal juhul. Kui mitte rääkida agentuurluurest, mis on ka Eestis kindlasti olemas," arvas Laaneots.

Laaneotsa sõnul oleks päris kõva sõna, kui Eesti suudaks Siili-sarnaseid kogunemisi teha iga 4-5 aasta tagant, et reservväelased saaks ajateenistuses õpitut meelde tuletada.

"Sel juhul on reserv täiesti lahinguvõimeline, organiseeritud, ja mis on selle üksusepõhise reservi puhul positiivne, et me saame seda meeskonda, kes on koos ajateenistuse läbinud, pärast võibolla reservõppustel käinud, hoida koos 15-20 aastat. Mehed teavad üksteist, teavad, kes milleks võimeline on ja see on lahingus väga oluline," ütles Laaneots.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: