NATO taastab külma sõja ajast pärinevad otseliinid Moskvaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

NATO lipp
NATO lipp Autor/allikas: AFP/Scasnpix

NATO võtab uuesti kasutusele külma sõja aegsed nn otseliinid Kremli ja Venemaa kindralstaabiga, samal ajal aga piiratakse alliansi peakorteris Brüsselis Venemaa delegaatsiooni suurust.

Samal ajal kui Ukraina konflikt põhjustab järjest suuremaid pingeid Venemaa ja Lääne vahel, on otseliini taasloomise eesmärgiks vähendada pingete eskaleerumise ohtu ning arusaamatusi osapoolte vahel.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Briti ajalehele The Guardian antud intervjuus, et liitlasvägede õhujõud on tuvastanud järjest rohkem Venemaa õhujõudude poolseid õhuruumi rikkumisi Musta, Balti ja Norra mere kohal ning seetõttu oli vajalik taasluua otseliin Kremli ja Brüsseli vahel, et vähendada konflikti tekke riski ja ära hoida arusaamatusi liitlaste ning Vene relvajõudude vahel.

"On oluline, et normaalses situatsioonis oleks sõjavägede vahel otseühendus, sest kui juhtub midagi ebatavalist, peaks olema võimalik lahendada kõik arusaamatused ning seeläbi ära hoida olukorra kontrolli alt väljumist," ütles Norra endine peaminister Jens Stoltenberg.

Vaatamata otsusele luua otseühendus Moskva ja Brüsseli vahel on liitlased ära lõiganud enamuse kontakte venelastega NATO peakorteris ja hetkel käib tosina Vene saadiku ning ametniku kontori tühjendamine.

Eelmisel kuul tehtud otsuse kohaselt piiratakse NATO-sse mitte kuuluvate riikide delegatsiooni suurust 30 inimeseni. Seejuures mõjutab antud otsus vaid Vene diplomaatilise delegatsiooni tööd organisatsiooni juures.

NATO diplomaadid ja ametnikud on eravestlustes kinnitanud, et umbes poolte Vene saadikute puhul arvatakse, et nad töötavad mõne Vene luureteenistuse kasuks. Moskva andmetel on akrediteeritud Brüsselis töötamiseks 37 saadikut. NATO liikmesmaa diplomaat hindas aga Vene delegatsiooni suuruseks 61 inimest ja teised NATO allikad ütlesid, et venelaste arv NATO peakorteris ulatub 90 inimeseni.

Stoltenberg tunnistas, et ei tea peale Venemaa ühtegi teist riiki, kellel oleks Brüsselis üle 30-liikmeline delegatsioon, kuid kinnitas, et vastu võetud otsus ei ole otseselt suunatud Moskva vastu.

"Lagi on seatud 30 peale, mis on suur number ja kehtib kõikidele esindusrühmadele," ütles Stoltenberg. "See ei ole suunatud ühe delegatsiooni või riigi vastu. Nii palju kui mina tean, siis on otsusega lepitud ning muutused rakenduvad lähikuude jooksul," ütles NATO peasekretär.

Stoltenberg märkis, et liitlased on katkestanud praktilise koostöö Vene relvajõududega, aga on otsustanud hoida avatuna poliitilised ja sõjaväelised suhtluskanalid liitlaste ning Moskva vahel. "30-liikmeline delegatsioon on selleks piisavalt suur," arvas Stoltenberg.

Kõrgemad NATO ametnikud on kinnitanud, et eelmise kuul langetatud otsuse põhjuseks on Vene luurejõudude koondumine NATO peakorterisse. Tänasel hetkel on ainult neljal Vene ametnikul luba liikuda Brüsselis asuvas peakorteris ilma saatjata - Vene saadikul NATO juures Aleksandr Gruškol, tema asetäitjal, sekretäril ja autojuhil.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: