Ligi: erivajadus tuleb hariduses kinni maksta ühisest potist, erisoovid mitte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haridusminister Jürgen Ligi ütles, et erakoolide rahastamisel saab riik ulatada täiendavalt abikäe erivajadustega laste puhul, mitte ühisest kassast maksta kinni erisoove.

Riigikohtu lahendist tingituna on tänavuses riigieelarves erakoolide tegevuskulude katteks ligi seitse miljonit eurot ja seda ka tagantjärele alates aastast 2011.

Juba endine haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles aasta alguses, et erakoolide toetamiseks tuleb muuta seadust, kuid see on nüüd jäetud Ligi õlule.

"Eelnõu on valmis ja olen sellele poliitilist kinnitust kogumas," ütles Ligi intervjuus Vikerraadiole saates "Reporteritund".

Ligi rõhutas, et riigi ülesannet on pakkuda ühtlast haridust kättesaadavas vormis. Kui erainitsiatiiv tahab teha midagi teisiti, siis ei saa see raha tulla ühiskassast.

Riik plaanib ministri sõnul rahastamisel eelistada neid, kel on teistsugused vajadused. "Erivajaduste korral on vaja kindlasti spetsiaalset meedet. Neil, kel on erilised soovid, siis üheski valdkonnas väga erilisi soove üldisest potist kinni ei maksta," märkis Ligi ning tõi näite tervishoiust, kus inimestel tuleb tihti endil juurde maksta.

Eraalgatusel peab ministri sõnul olema majanduslik kaalutlus. "Lahendus oleks, et riskid kaalub läbi kooli asutaja, erasektor ja ta võib taotleda selleks täiendavat toetust, mida siiani taotles omavalitsusest," rääkis Ligi.

Haridusminister rõhutas, et enamik rahast erakoolidele tulebki keskvalitsuselt. Erakoolid saavad õpetajate ning juhtkonna palgaraha, õppevahendid ja koolitoidu.

Õpetajale suurem võim

Raadiosaates peatuti hariduse probleemidel laiemalt ning jutuks tuli õpetajate palk, mille osas keeldus Ligi lubadusi andmast, et mitte ootusi kõrgeks ajada.

Tema sõnul on raha küll tähtis, aga rohkem tähelepanu võiks saada ka õpetajaameti väärikus, sest suhtumine pedagoogidesse võib ministri sõnul temani jõudnud väidete põhjal olla kohutav.

"Suhtumine vabamas ühiskonnas võib õpetaja suhtes olla sedavõrd vaba, et on raske ette kujutada, miks peaks keegi üldse tahtma selles ametis töötama," rääkis Ligi.

"Kogun tundeid ja valmistan ette eelnõud. Minu arusaamine on, et õpetajal peab olema õigus tagada õppimine tunnis. Peab olema õigus sekkuda ise, kui on kahtlus, et õpilasel on tubakas või narkootikum kaasas," tõi minister näiteks.

Kuidas kõik juriidiliselt välja hakkab nägema, on Ligi sõnul veel vara öelda. "Aga see ei peaks olema nii, et ta peab politseisse helistama. See ei ole midagi, mis õpetaja prestiižile ning kokkuvõttes õppekvaliteedile kasuks tuleb." 

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: