Agur "Vabariigi kodanikes": ressurss tuleks panna koolivõrgu korrastamisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur rääkis, et tema ei näe, et erakoolidel oleks munitsipaalkoolide ees eelis või mõni erakooli omanik rikastuks, pigem on probleem selles, et munitsipaalkoolide tase on sedavõrd ebaühtlane, et see sunnib lapsevanemaid otsustama erakooli kasuks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi andis tormihoiatuse erakoolidele, leides, et kooli majandus- ehk tegevuskulud on selle omaniku mure. Erakoolid peavad seda ebaõiglaseks ning väidavad, et kui riik nende tegevuskulusid ei toeta, peab nii mõnigi kool uksed kinni panema.

Agur arvas "Vabariigi kodanikes", et esmalt tuleks erakoolid ära lahterdada - kas tegu on eraomanike kooliga või on see sisuliselt omavalitsuse kool, mis on loodud mõne sihtasutuse alt.

"Mina ei tunne, et erakoolidel oleks ilmatuma suur privileeg munitsipaalkoolide ees," lausus Agur ja nentis, et munitsipaalkoolide tase on äärmiselt ebaühtlane, mis tekitab hariduses kihistumist, mille tõttu tekivadki erakoolid, kes suudavad pakkuda nõrkadest munitsipaalkoolidest palju kvaliteetsemat haridust.

Aguri arvates tuleks ressurss suunata hoopis koolivõrgu korrastamisele. "Sellega peaks nii riik kui ka kohalikud omavalitsused väga tõsiselt tegema, et lapsevanemad ei peaks paaniliselt valima koolide vahel ja siis viimases hädas minema erakooli, kui nad ei julge oma last kuhugi õppima panna," rääkis ta ja lisas, et teatud koole ei saa jõuga edasi pidada.

Agur näeb põhiküsimusena ka usalduskrediiti koolivõrgu või teatud tüüpi hariduse vastu. Riigigümnaasiume hakati tema arvates tegema seetõttu, et pole piisavalt usaldust koolipidajate vastu ning tahetakse ühtlustada koolide taset.

Erakoolide suhtes püsib Aguri hinnangul eelarvamus, et järelikult on äri eesmärk kasu teenimine. "Me ei näe Eestis lähiajal ühtegi koolipidajat, kes rikastub selle arvelt," tõdes ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi kinnitusel ebavõrdset kohtlemist koolide suhtes ei ole ja lähiajaloos on erinevatele koolidele olnud ühine lähenemine.

Holm rääkis, et riik on kogu aeg rahastanud võrdselt ning jätkab kõikide koolide rahastamist haridustoetuse kaudu, mis sisaldab õpetajate palka, õppevahendeid, koolitoitu jms. Tegevuskulud on seotud hoone ülalpidamisega ja palgakuludega, mis ei ole seotud õpetajatega. Nimetatud teine osa on Holmi sõnul alati olnud koolipidaja ülesanne.

2011. aastal otsustas riigikogu, et osa nimetatud teisest osast peaks kandma kohalik omavalitsus. Tänavu on selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid tegevustoetust erakoolidele maksta, Holmi sõnul kavandatud 6,1 miljonit. Selline on lahendus seni, kuni seadust täpsustatakse, kinnitas Holm.

Eraharidus pakub Holmi arvates sageli seda, mida munitsipaalharidus ei suuda pakkuda või milleni pole veel jõudnud. Tema arvates on normaalne see, et kohalikud omavalitsused näevad, et erakoolid on osa nende koolivõrgust ja seega neid ka toetavad. Erakoolidel on tema sõnul oma selge koht.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitas, et 2011. aasta tegevuskulud maksid nad erakoolidele aasta lõpus välja, sest kohtutee oli pikk ja vaevaline. Pärast 2012. aastat ei ole Tallinna haridusamet erakoolidele tegevuskulusid maksnud.

Pajula hinnangul oleks pidanud debatt tegevuskulude üle toimuma enne põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmist, mis tema hinnangul võeti parlamendis vastu kiirustades. Näiteks ei arutatud toona, kui palju suureneb seaduse tulemusel erakoolide õpilaste arv jms, tõi ta välja.

"Täna on tegelikult riigikohus öelnud seda, et kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt kohustus põhiseadust täita, aga riik peab selle seaduse täitmiseks andma meile vahendid," rõhutas ta.

Pajula märkis, et ka riigigümnaasiumite ülalpidamiseks on vaja üle 10 miljoni euro. Kust see raha võetakse, ei ole siiani selge. Hariduspoliitiliste otsuste vastuvõtmine peaks Pajula arvates toimuma laiema avaliku arutelu tulemusena.

"Mina ei tea mitte ühtegi erakooli Eestis, kes oleks selle aja jooksul teeninud kasumit," märkis Rocca al Mare Kooli juhataja Rein Rebane. Ta lisas, et nende koolis on ka ette kirjutatud, et kui kasum tekib, siis see investeeritakse kooli arengusse.

Rebane märkis, et väga erineva tasemega koole leiab nii riigikoolide, munitsipaalkoolide kui ka erakoolide hulgast. Sisuline kihistumine toimub tema arvates ikkagi võimete pinnalt. "Targaks saab saada igas koolis ja tihtipeale elu näitab, et ka ilma koolita," märkis ta. Rebane rõhutas, et erakoolides õppivate laste vanemad on kohalikes omavalitsustes täpselt samasugused maksumaksjad.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: