Alo Lõhmus: külaraamatukogu on rohkem kui raamatukogu ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Kui koolid, sidejaoskonnad ja kauplused kipuvad maalt üksteise järel kaduma, siis rahvaraamatukogude võrgustik on siiani püsinud üsna kindel. Paljudes maakohtades ongi kohalik haruraamatukogu jäänud sõna otseses mõttes viimaseks ametiasutuseks, võttes enda kanda märksa laiema rolli kui vaid raamatute laenutamine.

Raamatukogus käiakse suhtlemas ja infot vahetamas, arvutist uudiseid lugemas ja arveid maksmas. Ent selle kõige kõrval ikkagi ka raamatuid laenutamas.

Selles on midagi väga sümboolset. Meie kultuurrahvaks saamine algas emakeelse kirjasõna jõudmisega talutarre ning see kirjasõna on jäänud küladesse alles ka praegustel aegadel, mil kogu ülejäänud riiklik struktuur kiiresti laguneb ja taandareneb, vähemalt maainimese vaatevinklist vaadatuna.

Paraku on õhus märke, et üha suuremas rahahädas kohalikud omavalitsused ei pruugi enam suuta üleval pidada ka senist laialdast rahvaraamatukogude võrgustikku. Näiteks Rapla maakonnas suleti jaanuaris Kuusiku raamatukogu, asemele loodi Rapla keskraamatukogu väliteeninduspunkt. Alu, Hagudi ja Kodila raamatukogudes vähendas vald koosseise poole ametikoha võrra, Käru raamatukogus koondati samas mahus mullu.

Lääne-Virumaal suleti tänavu aasta algusest Viru-Kabala raamatukogu Rägavere vallas, nüüd käib seal korra nädalas Ulvi raamatukoguhoidja.

Harjumaal on kavas sulgeda Kernu valla Laitse raamatukogu, 2013. aastal suleti Nissi vallas Lehetu raamatukogu.

Ida-Virumaal suleti mullu Aseri vallas asunud Rannu raamatukogu. Tänavu suleti ühe Jõhvi elamurajooni haruraamatukogu, kuid elanike protesti tõttu asutati eakate päevakeskusesse asemele laenutuspunkt. Põlvamaal Laheda vallas pandi eelmisel aastal kinni Vana-Koiola raamatukogu.

Viljandimaal ühendati mullu Mõisaküla valla- ja kooliraamatukogud, sama on tehtud ka Pärnumaal Paikusel ning Ida-Virumaal Iisakus.

Järvamaal on küsimärgi all nelja Türi valla raamatukogu saatus. Väiksemate omavalitsuste liitumise tulemusena tekkinud Türi suurvallas on praegu kokku kaheksa raamatukogu. Vallavõimud on kärpekomisjoni kaudu mõista andnud, et neli neist tuleks kulude kokkuhoiu nimel ohverdada. Lõpliku otsuse Kolu, Änari, Ollepa ja Taikse raamatukogude saatuse suhtes langetab volikogu suvekuudel. Vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul annaks nendest raamatukogudest loobumine umbes 35 000 eurot kokkuhoidu, seda raha saaks kasutada teede, koolide jms heaks. Samuti lubab vald toetada külaseltside edasist tegutsemist endistes raamatukoguruumides.

Kuid on sümptomaatiline, et isegi suurvald, mis on moodustatud just paremate teenuste osutamise ettekäändel, ei suuda ülal pidada isegi tagasihoidliku eelarvega raamatukogusid, vaimuvalguse allikaid ning külaühiskonna sotsiaalse struktuuri viimaseid tugipunkte. Näiteks Kolu asub vallakeskusest Türist kümne kilomeetri kaugusel ning vanainimestest ja invaliididest külaelanikele on nii kaugelt raamatukokku käimine kindlasti väga vaevaline. Mitmed külaelanikud leiavadki, et raamatukogu kadumisega on nende veel mõne aastakümne eest nii õitsev küla lõplikult maha kantud.

Põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. See ei ole aga võimalik, kui eestikeelsete raamatute lugemise traditsioon peaks katkema või muutuma vaid kitsa ringkonna huvialaks. Seetõttu on rahvaraamatukogude säilitamine ja arendamine mõnes mõttes viimane kaitseliin, millest me ei tohiks taganeda.

Omavalitsused ei tohiks raamatukogusid kergekäeliselt sulgeda ning riik peaks lõpuks ometi taastama omavalitsuste normaalse tulubaasi, et taolisi raskeid valikuid vältida. Eestikeelse kirjasõna traditsiooni hoidmine ei ole ju ainult vallavalitsuste, vaid kogu ühiskonna ülesanne.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio regionaalteemaline kommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: