Riigikogulased leiavad, et Eestil on õigus ise pagulaste üle otsustada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Valitsus kujundab Eesti seisukoha Vahemere paadipõgenike vastuvõtmise osas mai lõpus, siis läheb valitsus otsusega riigikokku. Mitmed parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed ei poolda kvoodi alusel põgenike vastuvõtmist. Poliitikud leiavad, et Eestil on võimalus ja õigus pagulaste Eestisse paigutamise üle otsustada.

Euroopa komisjon tegi Eestile kaks ettepanekut, neist üks ehk ümberasustamise programm puudutab pagulasi, kes pole veel Euroopa Liitu jõudnud ja on Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida põgenikelaagrites Neist tuleks Eestil vastu võtta 326 inimest.

"Riik peab saama ise otsustada selle üle ja kvoodisüsteem antud hetkel ei ole õiglane, arvestades meie riigi väiksust ja meie riigi võimalusi," ütles Monika Haukanõmm Vabaerakonnast.

EKRE esindaja Jaak Madison ütles, et nende erakond kvootide määramist ei toeta. "EKRE ei toeta absoluutselt mitte mingil moel kvootide määramist ja meie hinnangul on see järjekordne suveräänsuse ja iseseisvuse ära andmine," märkis ta.

Euroopa Liidu asjade komisjoni keskerakondlasest liige Rein Ratas ütleb, et Eesti peaks põgenikesse mõistvalt suhtuma, kuid arvestama ka oma võimalusi.

"Ma lähtuksin sellest positsioonist, et meie Eestis peaksime pagulasi vastu võtma nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui on hädavajalik," lausus Ratas.

326 pagulast pole lõplik number, sest ümberpaigutamise ehk relokatsiooniprogramm tooks Eestisse veelgi pagulasi. See puudutab neid, kes on juba jõudnud mõnda Euroopa Liidu riiki. Selle programmi kohta numbrilist ettepanekut Eestile tehtud ei ole.

Marko Mihkelson räägib, et IRL ei toeta kvootide kehtestamist pagulaste jaotamisel ja immigratsioonipoliitika peaks tema hinnangul olema liikmesriikide pädevuses. Eile ütles "Aktuaalsele kaamerale" Bologna Ülikooli Euroopa Liidu migratsiooni õiguse professor Marco Borraccetti, et Eestil ei ole võimalust valida, kas Euroopa Komisjoni plaani järgi kindel arv põgenikke vastu võtta või mitte.

"Ma ei oleks küll nii kategooriline, et siin liikmesriigil ei oleks võimalust kuidagiviisi Euroopa komisjoni ettepanekut vastustada. Vastupidi - praegu ma arvan, et ikkagi umbes pooled riigid 28 liikmesriigist on küllalt kriitilise seisukohaga, mis puudutab seda, et kas peaks olema jaotatud mingi kindel number liikmesriikide vahel," rääkis Mihkelson.

Aivar Sõerd Reformierakonnast ütles, et Eesti peab oma positsiooni selgelt põhjendama. "Me saame nendes küsimustes igal juhul kaasa rääkida ja me peame oma positsioone muidugi ka selgelt ja argumenteeritult põhjendama," ütles ta.

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko hinnangul on Eestil õigus ka pakutud põgenikearvust keelduda, kuid siis mängib Eesti end nurka.

"Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa Liiduga väga erinevate poliitikatega ja kui me mängime siin väga selgelt allergilist jonnipunni, siis teiste poliitikate puhul, kus meie tahame solidaarsust, et Brüssel ja teised liikmesriigid tunnetaksid meie probleeme, siis me oleme ju jäänud üksi," leidis ta.

Mitmed poliitikud ütlevad, et Euroopa Komisjoni ettepanek on kõigest tulekahju kustutamine ja rääkida tuleks sellest, kuidas panna piir sellele, et pagulased massiliselt Euroopasse põgenevad.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: