Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kolmandikul 100 000-st töövõimetuspensionärist on psüühika- või käitumishäire

{{1431665777000 | amCalendar}}
Eakad inimesed
Eakad inimesed Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tööealistest inimestest 32 500-l on püsiv töövõimetus tuvastatud mõne vaimse tervise häirega seonduvalt, ilmneb täna avalikustatud Praxise uuringust.

Praxise analüüs toob välja, et kolmandik ligi 100 000 töövõimetuspensionärist kannatab mõne psüühika- või käitumishäire all. Seetõttu on töövõimereformi kavandamise kontekstis äärmiselt oluline pöörata tähelepanu ka nn mittefüüsilisele töökeskkonnale ja inimeste psüühikaga seotud aspektidele.

"Kui viimase aja avalikus ja poliitilises debatis on enam räägitud n-ö klassikalistest puuetest, iseloomustab enamikku töövõimetuspensionäridest hoopis mõni krooniline tervisehäire ja nende inimeste töövõime seisukohalt on märksõnadeks hoopiski terviseseisundi muutlikkus, väsimus, valu,“ selgitab töö üks autoreist Praxise analüütik Vootele Veldre.

Üks sellistest gruppidest on psüühika- ja käitumishäiretega inimesed. "See on rühm, keda ei saa aidata abivahendi andmise või kaldtee rajamisega ning pigem toetavad selle häirega inimeste tööelu paindlik korraldus, stressi juhtimine töökohal, terviseseisundit arvestav vastutus, optimaalne töökoormus ja muud samalaadsed meetmed," selgitas Veldre.

Analüüsis tuuakse välja, et vaimse tervise häiretega inimeste aitamiseks peab tööandja töökorralduse osas tegema olulisi kohandusi. Selleks, et tööandjad suudaks aga adekvaatselt kohanduda, tuleks riigi tasandilt pakkuda nõustavaid ja konsulteerivaid meetmeid, mis täna veel tööandjatele vabalt kättesaadavad ei ole.

"Siiani on diskussioon keskendunud sellele, kuidas riik saaks tervise- ja töövõimekaoga inimesi motiveerida tööelus osalema ning milline peaks olema töötukassa roll nende abistamisel. Meie leiame, et on viimane aeg hakata läbi mõtlema, milline peab uuenevas olukorras olema tööandjate roll ning kuidas saab riik toetada tööandjaid tervise- ja töövõimekaoga inimestele töö pakkumisel,“ sõnab analüüsi kaasautor Märt Masso Praxisest.

Värskes analüüsis märgitakse, et praegune töötervishoiuteenuse korraldus ei soosi vaimse tervise häirete varast märkamist ja sekkumist. Läbimõeldum ja vastavalt eesmärgistatud korraldus võiks aidata oluliselt enam toetada selle sihtrühma tööelus osalemist.

Samuti juhitakse tähelepanu, et praegune korraldus ei tunnista seda, et diagnoositav psüühika ja käitumishäire võib olla tööst põhjustatud haigus. Analüütikute sõnul tuleb kindlasti see probleemkoht vaimse tervise häirete ekspertide ja ametnike vahel põhjalikult läbi arutada ja vaielda, enne kui hakatakse kujundama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhialuseid.

Samuti tõdevad autorid, et vaimse tervise häiretega inimeste töövõime hindamine on kavandatud metoodikale tõsiseks väljakutseks. "Vaimse tervise häired on episoodilised, korduvad ja ajas muutuvad, häirete sümptomaatika on väga mitmekülgne. Selle sihtrühma puhul mõjutavad inimese töövõimet just konkreetne situatsioon, konkreetne töökeskkond ja ametialaga seotud aspektid,“ iseloomustab Veldre.

"Hetkeseisuga ettevalmistatud töövõime hindamise metoodika keskendub inimese funktsionaalsele võimekusele. Osaliselt töövõimeliseks tunnistatav vaimse tervise häirega inimene võib mõne hästi kohanduva tööandja juures teha tööd samaväärselt teiste töötajatega, mõne teise juures aga olla väga ebaproduktiivne ja töösuhtest kiiresti välja kukkuda. Seega esimesel juhul ei pruugi ta asendussissetulekut vajadagi aga teisel juhul oleks põhjendatud asendussissetulek täielikult töövõimetu määras,“ põhjendab Veldre.

Analüüsist tuleb välja, et enamesinevad vaimse tervise häired töövõimetuspensionäride seas on depressioon, isiksus- ja käitumishäired ning vaimne alaareng. Analüüsis rõhutatakse, et töövõimet toetavaid meetmeid välja töötades tuleks kindlasti arvestada ka nendega, kes täna töövõimetuspensionäriks ei kvalifitseeru, kuid kel tervisehäire värskelt tekkinud või väljakujunemise järgus.

Sotsiaalministeerium: arvestame uuringukeskuse ettepanekutega

Uuringu põhjal annab Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitusi psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks ja vaimse tervise probleemidega inimeste töötamise võimaluste edendamiseks. Tehtud ettepanekutega on sotsiaalministeerium arvestanud töövõimereformi tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumisel, mis algab töötukassas ja sotsiaalkindlustusametis järgmise aasta 1. jaanuarist.

Psüühika- ja käitumishäiretega inimesed moodustavad suure rühma osalise töövõimega või töövõimeta inimestest, kes saaksid tööd teha.

Seega on nad töövõimereformi käivitudes reformi oluliseks sihtrühmaks. Uuringust selgus, et muudatused, mida töövõimereformiga kavandatakse, sobivad ka vaimse tervise häirega inimeste tööellu aitamiseks.

Samuti on vaimse tervise häirega inimeste vajadustega arvestatud tulevase inimeste töövõime hindamise metoodika täiustamisel, kus hindamisse kaasatakse kliiniline psühholoog.

Uuringukeskus soovitab töövõimereformi välja töötamisel kaaluda töötervishoiuarsti kaasamise võimalusi psühhosotsiaalsete riskide maandamisse.

Sotsiaalministeeriumil on uuringu alusel kavas muuhulgas analüüsida ka töötervishoiuarstide rolli töötaja töövõime säilitamisel ja töökeskkonna parandamisel ning tervisekontrollidega seonduvat.

Samuti töötajate tervisekahjustuse ennetamise, tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise ning töötaja tööl hoidmise ja tööle naasmise toetamisega seotud aspekte.

Töövõimereformi käivitades hakatakse alates 1. juulist 2016 senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Alates järgmise aasta teisest poolaastast hindab uute taotlejate töövõimet töötukassa.

Muuhulgas hakkab töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel töötukassas hindama alates 1. jaanuarist 2017.

Kui 2014. aastal oli vaimse tervise häirega püsiva töövõimekaoga inimesi 32 498, siis neid tööealisi inimesi, kes otsisid ravikindlustuse süsteemist mõne vaimse tervise häirega seotult abi, oli 2013. aastal 87 288.

Toimetaja: Sven Randlaid, Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: