Schengenisse kuulumise ajal on ebaseaduslik ränne Eestisse kolmekordistunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Schengeni liikmesuse perioodil on Eestis avastatud ebaseadusliku rände juhtumite arv kasvanud kolmekordseks, viis korda rohkem on avastatud ka neid, kes Eestis olema ei peaks. Pooltel juhtudel on tegu viisa väärkasutusega, aga leidub neidki, kes eluga riskides üritavad piiri ületada.

Eelmisel aastal tuli ebaseadusliku rände eesmärgil vett või võsastunud metsaaluseid ära kasutades üle meie riigipiiri 32 inimest, sel aastal on tulijaid olnud kaheksa. Eksijaid, kalamehi, navigatsioonivea teinuid või marjulisi on loomulikult rohkem, aga trend võrreldes varasemate aastatega on selgelt kasvav, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Iskud tulevad Venemaalt eesmärgiga tulla Eestisse või liikuda siit edasi teistesse Euroopa riikidesse. Näiteks sudaanlased olid Venemaalt raha eest organiseeritud piiriületuse informatsiooniga Eestisse tulnud ja eesmärk oligi siin puhtalt varjupaika taotleda," rääkis politsei- ja piirivalveameti teabeanalüüsitalituse juht Toomas Kuuse.

"Teised juhtumid, näiteks vietnamlased - nendel oli samuti organiseeritud transport ehk Eestis olid n-ö taksojuhid vastas, kes pidid neid edasi viima. Süürlased, alžeerlased, egiptlased tahtsid jõuda Rootsi või Saksamaale ja need, kes vahele jäid, käitusid enamasti nii, et esitasid varjupaigataotluse ning seejärel püüdsid varjupaigataotlejate keskusest lihtsalt jalga lasta," lisas ta.

Kuuse sõnul on tegemist organiseeritud kuritegevusega. "Moodus ja maht on vaieldav, aga kõik inimesed ikkagi on väitnud, et nad on Venemaal leidnud kellegi, kellele tuleb raha maksta," märkis Kuuse.

Hinnad muidugi on erinevad - majandusmigrantidel tuleb ilmselgelt maksta rohkem. Peamiselt käib jutt vietnamlastest.

"Meenub näiteks üks juhtum, kus isikud tulid Venemaalt ja nende eesmärk oli jõuda Rootsi. Nad maksid selle reisi eest seitse tuhat eurot ja nendele siis lubati, et kui nad Rootsi lõpuks kohale jõuavad, siis neid ootavad ees utoopilised tingimused. Kui need isikud lõpuks siia jõudsid ja me nad avastasime, siis nende poolt oligi esimene küsimus, et heakene küll, ma jäin nüüd vahele, aga kus on mu maja ja auto," meenutas Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Vietnamlaste transport praegu peatunud, kuid loodus tühja kohta ei salli ja mullu avastati Eestis ebaseaduslikult rändelt kokku 285 välismaalast.

"Näiteks tullakse siia väikeste lastega ja võetakse kaasa lapse haiguslugu. Sellist põhjust kasutatakse lihtsalt selleks, et pääseda Schengeni territooriumile. Tegelikult need inimesed, nii nagu nad siia riiki saabuvad, nii nad siit ka lahkuvad," sõnas Aru.

Sudaanlastel seevastu on aga siin tekkinud juba oma pisike kogukond. Möödunud aastal sai Eestis varjupaika seitse sudaanlast, kokku on neid siin juba mõnikümmend.

"Sudaanlaste puhul oli Eesti piiri peale tulek paar tuhat eurot, aga seda, mis Venemaale jõudmiseks kulub, ma praegu ei oska öelda," selgitas Kuuse.

Parema elu nimel ollakse valmis päevi metsas veetma ja kümneid kilomeetreid kõndima. Tullakse tavaliselt kuni viiekesi ja tulijad on reeglina noored mehed. Indrek Aru sõnul peame me pärast aga vastu võtma ka nende perekonnad.

Toomas Kuuse selgitas, et Eesti rännet mõjutab palju ka see, kuidas siiatuleku turg on organiseeritud.

"Kui me võtame näiteks Ukraina ja Valgevene turismifirmad, siis seal toimub viisade taotlemisel väga palju petuskeeme, et saada lihtsalt viisasid," märkis ta.

Selle aasta veebruaris rääkis ETV saade "Pealtnägija" viisavabrikutest, kus Euroopasse pääsemiseks kasutati fiktiivseid kutseid, mida väljastasid tuntud Eesti spordiüritused ja -klubid. Jutt käis sadadest alusetult antud Eesti viisadest kolmandate riikide kodanikele, kes tegelikult kadusid nelja tuule poole.

Indrek Aru ütles, et tänaseks on see kanal kinni, kuid asemele on tekkinud uus. Info on veel väga värske ja vajab põhjalikku kontrollimist, kuid Eesti elu kajastamisest on kummalisel kombel huvitatud pea 400 Valgevenest ja Ukrainast pärit ajakirjanikku. 134 kontrollitud inimesest on tegelikult ajakirjandusega seotud olnud vaid kaks.

Indrek Aru arvab, et ajakirjanikehordide pealetungi põhjus võib peituda neile lihtsustatud viisa andmise korras.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: