Rebane: kui valimiste ajal oleks jälgitud poliitikute kõnepruuki, oleks riigikogu koosseis teistsugune ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raul Rebane.
Raul Rebane. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kommunikatsioonieksperdi Raul Rebase hinnangul on Eesti avalikkuses levimas sõnavara ja väljendid, mis ei kuulu lääneliku ühiskonna ega poliitkultuuri juurde.

Raul Rebase arvates on vihakõne probleem olnud juba tükk aega õhus ja asi on minemas halvemuse suunas. "Meil tarvitatakse avalikus ruumis sõnu, mille eest mujal maailmas ja eelkõige Põhjamaades tuleks järgmisel päeval ust teiselt poolt vaadata ning vabandust paluda," ütles Rebane raadiosaates "Uudis+".

Rebase sõnul on meil levimas väljendid, mida kasutatakse täiesti vabalt Vene meedias ja mis solvavad otseselt isikuid ning nende isikuomadusi. "Kõige halvemad variandid on vabalt lennus," tunnistas kommunikatsiooniekspert, kes leidis, et trend näitab vihakõne kasvu, mis on ohtlik Eesti ühiskonnale.

Tihti tuuakse solvavate väljendite avaldamisel ettekäändeks sõna- ja arvamusvabadus. Rebase arvates on ühiskonnas terve hulk reeglid, mis on mõeldud pingete ärahoidmiseks. "Kui kaotame ära liiklusreeglid, siis võidab see, kellel on tugevamad närvid ja parem auto," selgitas Rebane, kes leidis, et vihakõne õigustamine sõnavabadusega tähendab sedasama.

Samuti märkis Rebane, et küsimus ei ole vihakõne õigustamises sõnavabadusega, vaid taoliste vabaduste ning nendega kaasnevate kohustuste tõlgendamise ja moonutamise tagajärgedes, mis tulevad ilmsiks alles pikemas perspektiivis.

Kommunikatsioonieksperdi arvates on inimeste arv, kellele vihakõne kasutamine meeldib, väga väike. "Avatud Eesti Fondi poolt tehtud uuringutest, mis puudutasid vihakõne kasutamist kommentaariumides, selgus, et inimeste hulk, kes kommentaariumides raevutsevad, on minimaalne," selgitas Rebane.

Tema arvates tähendab see, et väga kitsal ühiskonna osal on arvestatav kommunikatiivne jõud, ning kui antud vähemus saavutab ülekaalu, siis on see probleemne, kuna väikese grupi väärtushinnangud kantakse üle laiemale avalikkusele.

"Kommentaariumide olulisus on täna vähemas kahel põhjusel - ühelt poolt saavad inimesed aru, et väga vähesed inimesed kirjutavad, ja teiselt poolt tunnetatakse, et tegemist on kontrollitud ja suunatud sõnumitega, mis ei kanna endas uudisväärtust ega teavet," rääkis Rebane.

Eesti meedia ja erakonnad ei oska veel vihakõne eristada

Samas nentis kommunikatsiooniekspert, et mingi osa vihakõnest on jõudnud sotsiaalmeediasse ja väga väike osa ka avalikku ruumi ning see tekitab suuri probleeme.

Samuti hoiatas Rebane, et tänapäeval ei vaata tööandjad enam ainult töötaja elulugu, vaid ka potentsiaalsete alluvate sotsiaalmeedia kasutamist. Ehk kui inimene on avaldanud sõnavõtte, mis kannavad endas vihakõne, siis ei võta seda inimest tööle.

"Täpselt samuti on kõik sinu jäljed, mida sa kirjutad ja ütled mõne nähtuse kohta, internetist kergesti leitavad," ütles Rebane, kes märkis, et eriti kehtib see poliitikute puhul. Samas nentis ta, et Eesti poliitkultuur on vihakõne tuvastamisel veel nõrk, sest meedia ja konkureerivad poliitilised erakonnad ei leia sotsiaalmeediast üles vastavaid tekste.

"Tegelikult otsitakse neid väga vähe ja rohkem tegeletakse sisekaemusega või enda grupi reklaamimisega," lausus Rebane, kes aga arvas, et see aeg on lõppemas.

"Arvan, et riigikogu koosseis oleks täna teistsugune, kui seda oleks juba tehtud valimiste ajal," märkis kommunikatsiooniekspert.

Vastutus lasub kõigil ühiskonna liikmetel

Rebane märkis, et ajakirjanikel on võimalus kõrvale jätta lood, mis võivad tekitada vihakõne puhangut, ning kajastada teemakäsitlusi, mis on püstitatud n-ö "jahutavale" narratiivile.

"Kui ajakirjanik näeb ühte või teist ohumomenti, siis on see tema eetiline otsus, kas ta lööb loole klikimasina taha või jätab selle loo vahele," ütles Rebane, kes rõhutas, et ajakirjanikele on antud jumalik võime valida.

Samuti tõdes Rebane, et mitte ainult ajakirjanikud ja poliitikud ei vastuta enda sõnade eest, vaid meil kõigil on vastutus.

"Me ei saa süüdistada ainult ajakirjanikke ja poliitikuid, sest kui läheb mölluks, siis oleme meie süüdi mittereageerimises, sest kui ühiskond ei reageeri ning kõik tundub normaalne, siis oleme süüdi ju meie - avalikkus," leidis Rebane.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: