Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Peterson arvas,et pöördumisele võiks toetusallkirju koguneda 20 000 ringis, sest viimase kuu ajaga koguti üle 11 000 toetusallkirja. Samas anti täna keskpäeval üle petitsioon, mis sai 24 889 toetusallkirja. Ametiühingud soovivad taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitise alates esimesest haigestumise päevast, vahendasid ERR-i teleuudised.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. "Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa,“ lisas Peterson.

"Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus," rääkis Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.

Ettepaneku kohaselt võiks seadusi muuta nii, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60% ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses.

Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel. Peterson tunnistas, et riigieelarve seisukohast on nende projekt küll üsna kallis, kuid mitte ebareaalne.

Ametiühingute keskliidu andmetel näitab haigekassa esialgne prognoos, et ettepanekuga kasvavad haigekassa kulud umbes 7 miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole. Sama analüüs näitab, et ettepanekust võidavad ka tööandjad, kelle senine 7 miljoniline kogukulu peaks langema 1,5 miljonini.

Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.

Kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks on ametiühingute esimehe sõnul pingelises eelarves raha siiski keeruline leida, mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega.

"Eelnõud aga keegi Riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka," ennustas Peterson.