Ametiühingute keskliit esitas riigikogule ligi 25 000 toetusallkirja kogunud petitsiooni ({{commentsTotal}})

{{1432010436000 | amCalendar}}

Eesti Ametiühingute Keskliit andis riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle petitsiooni haigushüvitiste taastamise kohta. Ametiühingute pöördumine kogus enne üle andmist 24 889 toetusallkirja

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Peterson arvas,et pöördumisele võiks toetusallkirju koguneda 20 000 ringis, sest viimase kuu ajaga koguti üle 11 000 toetusallkirja. Samas anti täna keskpäeval üle petitsioon, mis sai 24 889 toetusallkirja. Ametiühingud soovivad taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitise alates esimesest haigestumise päevast, vahendasid ERR-i teleuudised.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. "Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa,“ lisas Peterson.

"Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus," rääkis Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.

Ettepaneku kohaselt võiks seadusi muuta nii, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60% ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses.

Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel. Peterson tunnistas, et riigieelarve seisukohast on nende projekt küll üsna kallis, kuid mitte ebareaalne.

Ametiühingute keskliidu andmetel näitab haigekassa esialgne prognoos, et ettepanekuga kasvavad haigekassa kulud umbes 7 miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole. Sama analüüs näitab, et ettepanekust võidavad ka tööandjad, kelle senine 7 miljoniline kogukulu peaks langema 1,5 miljonini.

Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.

Kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks on ametiühingute esimehe sõnul pingelises eelarves raha siiski keeruline leida, mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega.

"Eelnõud aga keegi Riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka," ennustas Peterson.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: