Keskmine palk oli mullu 954 eurot
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, mis varasema aastaga võrreldes kasvas 6%.
Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat, teatab statistikaamet.
Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti Eesti keskmist palka (vastavalt 955 ja 954 eurot). Kõige madalamat keskmist palka teeniti Valga maakonnas (799 eurot). Enamiku maakondade palgatöötajate brutotulu oli vahemikus 800–900 eurot.
Omavalitsusüksuste võrdluses oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu suurim Viimsi vallas (1362 eurot) ja väikseim Piirissaare vallas (632 eurot). Kümnest suurimat sissetulekut teeninud palgatöötajatega omavalitsusüksusest üheksa olid Harju maakonnas ja üks Lääne maakonnas (Vormsi vald).
Suurimat kuu keskmist brutotulu teenisid 25–49-aastased (1068 eurot), neile järgnesid 50–62-aastased (884 eurot). 63-aastaste ja vanemate ning alla 25-aastaste palgatöötajate tulu jäi alla 700 euro. Meeste kuu keskmine brutopalk oli eelmisel aastal kõigis vanuserühmades suurem kui naistel. Mullu oli mees- ja naispalgatöötajate brutopalga vahe 24%, võrreldes varasemate aastatega on vahe pisut vähenenud.
Kokku oli möödunud aastal 518 495 brutotulu saajat, mida oli varasema aastaga võrreldes 9172 inimese võrra rohkem. Brutotulu saajate arv kasvas kõigis vanuserühmades, v.a alla 25-aastaste seas, kelle hulk vähenes juba teist aastat järjest. Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv alla 25-aastaste oma (kokku 3434 inimese võrra).
Analüüsi aluseks on maksu- ja tolliameti andmed, 17. juunil avaldatakse ka 2014. aasta keskmise palga andmed, mis põhinevad statistikaameti andmestikul. Statistikaameti palgastatistika ning maksu- ja tolliameti (MTA) palgatöötaja brutotulu andmed ei ole võrreldavad.
Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on:
1. Tasuliigid
Statistikaameti keskmine palk sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline e loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.
MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. Näiteks ei sisaldu MTA andmetes erinevalt statistikaameti andmetest erisoodustusi.
2. Ajaline nihe
Statistikaameti andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised.
Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud toimumise hetkel, hoolimata sellest, kas raha on liikunud, kassapõhise arvestuse korral kajastatakse tehinguid vastavalt raha laekumisele ehk siis, kui tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud (deklaratsioon esitatakse siis, kui tasu välja makstakse). Detsembris teenitud palk on seega statistikaameti arvestuse kohaselt detsembris teenitud, ent MTA arvestuses jaanuaris, mil see välja makstakse.
3. Töötajate arv
Statistikaameti keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise töötaja eest.
Toimetaja: Liis Velsker