Rõivas: Riia tippkohtumiselt ei tulnud tulemust, mida mõned riigid lootsid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Peaminister Taavi Rõivase hinnangul ei tulnud Riias toimunud Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumiselt tulemust, mida mõned riigid, kaasa arvatud Eesti, oleks lootnud, aga samas nentis Rõivas, et Ukraina ja Gruusia viisavabadusega seotud küsimused said päris korraliku vastuse.

Peaminister Rõivase sõnul ootas ka Eesti tugevamat seisukohavõttu Riia tippkohtumiselt. "Kui oleks ise sõna sõnalt, selle resolutsiooni kirjutanud, siis küllap oleks nii mõneski kohas kasutanud natuke karmimat ja otsesemat sõnastust," tunnistas Rõivas saatele "Välisilm" antud intervjuus.

Samas märkis ta, et tegemist oli 34 riigi ühisavaldusega, mistõttu ei saanud lõpptulemust sõnastada päris nii nagu Eesti esindajad seda soovisid. "Meil on oma roll seda paremaks teha ja suunata, aga päris ideaalset tulemust ei saa," sõnas peaminister.

Rõivase sõnul oli tippkohtumise kõige olulisem saavutus, et lõpuks pandi paika kriteeriumid Ukrainale ja Gruusiale, mille täitmisel võivad nende kahe riigi elanikud ilma viisata reisida Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

"Tippkohtumisel öeldi selgelt välja, et tegemist on vaid tehniliste tingimustega, millel puudub poliitiline iseloom," ütles Rõivas, kelle hinnangul on tegemist väga põhimõttelise edasiminekuga.

Samas tunnistas peaminister, et samuti idapartnerluse programmis osalevad Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene on valinud pisut teise tee ning ei ole avaldanud soovi kuuluda Euroopa Liitu.

"Kuigi need riigid ei ole öelnud, et nad tahavad Euroopa Liidu liikmeks saada, siis needki riigid vajavad abi reformide läbiviimisel," lausus Rõivas.

Kriitikud on öelnud, et Euroopa Liit peaks olema Ukraina suhtes palju lahkem, kui ta täna on. Peaminister aga tõdes, et raha kõrval on tähtis ka reformikogemuse edasi andmine, mis tagaks toetuse otstarbeka kasutamise.

"Ka mina olen selle poolt, et lisaks laenu andmisele peaks Ukrainale tegema Marshalli plaani laadse abipaketi," arvas Rõivas, kes märkis, et Euroopa Liit võiks anda relvastatud konflikti käes vaevlevale riigile ka tagastamatut finantsabi.

"Need summad on suurusjärgus märksa väiksemad, kui need, mida Euroopa Liidu siseselt liikmesriikidele jagatakse, aga sümboolselt oleks toetusel väga tugev jõud," leidis peaminister Rõivas.

Eesti ei tohiks olla põgenike suhtes allergiline

Kui idapartnerluse osas sooviks Eesti piltlikult öeldes "gaasi" anda, siis põgenike küsimuses sooviksime pigem pidurit tõmmata. Taavi Rõivas antud väitega päris nõus ei olnud, sest tema hinnangul ei saa Eesti ignoreerida Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas toimuvat humanitaarkriisi.

"Selline käitumine oleks väga lühinägelik ja rumal lahendus antud probleemile," tunnistas Rõivas, kes lisas, et Eesti on avatud ning mõtleb kaasa, kuidas kriisi lahendada. Tema arvates tuleks põgenike kriisi lahendamisse panustada nii rahaliselt kui ka osaleda piirivalve missioonil.

Samuti ütles Rõivas, et Eesti ei peaks olema põgenike suhtes allergiline ja kindlasti peaksime vastu võtma ka mõned inimesed, kes pagevad kriisikolletest. "Kuid need numbrid, mis meile on pakutud, ületavad kordades meie võimekust," arvas Rõivas, kes lisas, et osa sellest valemist, mille alusel jagatakse põgenikke liikmesriikide vahel, on arusaadav, aga mõnes osas on tehtud väga tugev loogikaviga.

"Leian, et kui Euroopa Komisjon jätkab põgenike küsimuses väga jonnakat joont, siis tekitab see vastumeelsust ja tulemus on see, et meie ühiskond pole üldse valmis probleemi lahendamisele kaasa aitama," leidis Rõivas, kelle arvates ei tohiks komisjoni poolt määratav kvoot olla üle Eesti reaalse võimekuse.

Samas ütles Rõivas, et peaksime mõistma teiste liikmesriikide probleeme, sest ainult nii saame eeldada, et ka Eesti partnerid saavad aru meie muredest ja vajadustest.

"Peame analüüsima, mis on meie võimekus ning aitama selle suuruse piires, aga me ei saa, kuskilt kaugelt tuleva käsu tõttu, ajada ühiskonna taluvuspiiri täiesti lõhki," arvas Rõivas, kes leidis, et seda ei soovi teha ka Euroopa Komisjon.

"Me tahame aidata aga ärme keera asja kummuli," märkis peaminister.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: