Prügiveo tüüptingimused on koduomanike arvates liiga jäigad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Koduomanikud soovivad üha enam jäätmevedaja valikul kaasa rääkida, et saavutada parim hinna ja teenusekvaliteedi suhe.

Praegused tüüptingimused tunduvad neile liiga jäigad. Eesti Koduomanike Liidu uuringust selgub, et 75 protsenti koduomanikest ei ole rahul praeguse korraldusega, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus, vahendasid ERRi raadiouudised.

Koduomanikud soovivad jäätmevedaja valikul suuremat otsustusõigust, sest prügi vedu on kallis. Kohalik omavalitsus, kes prügiveo hankeid korraldab, ei tee seda piisavalt läbipaistvalt, selgub maikuus koduomanike seas läbi viidud uuringust.

Jäätmeveosektor on üks enim reguleeritud sektoreid Eestis. Konkurentsiamet leiab, et kaaluda tuleks erinevaid võimalusi kas ja kuidas seda sektorit liberaliseerida.

"Esimesena võiks mainida hetkel küll juba kehtetuks tunnistatud, aga varem kehtinud jäätmeseadust, mis andis võimaluse kohalikul omavalitsusel õigust ise hakata jäätmeettevõtjaks, kes vahendab seda teenust elanikele. Selline võimalus on nüüd jäätmeseaduses tühistatud. Oli ka raske aru saada, millist lisaväärtust see loob," ütles Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.

"Samuti oleme me arvanud, et tuleks kaaluda ka jäätmeveo konkurentsile avamist. Kui hetkel valib omavalitsus hanke korras välja, milline teenuseosutaja elanikele teenust osutab, siis peaks kindlasti kaaluma, kas võiks anda selle otsustusõiguse elanikele endile," jätkas ta.

Ragn Sellsi juhatuse liige Rain Vääna sõnul kümne aasta eest loodud jäätmeveosüsteem toimib, sest nn põõsaalune prügi on kadunud.

Teine asi on prügi sorteerimine. 70 protsenti inimestest sorteerib prügi, leides, et nii on keskkonnasõbralikum. Ülejäänud toovad mittesorteerimise põhjuseks konteinerite puuduse või suhtumise, et lõpuks läheb kogu prügi ikkagi ühte. Rain Vääna leiab, et tarbija tuleb panna jäätmeid sorteerima.

"Olemasolev süsteem keskendub pigem sellele, et võimalikult odavalt jäätmed ära vedada, aga mitte liigiti kogutud jäätmeid. Siin peab riik appi tulema ja seda süsteemi natukene muutma, et kui tarbija sorteerib jäätmeid liigiti, siis see võiks olla väga odav ja mõnel pool isegi tasuta ning kui jäätmeid liigiti ei koguta, peaksid neid olema väga kallis ära vedada ja käidelda," rääkis Vääna.

"Me peame arvestama, et konkurents on see, mis teeb teenuse kvaliteetseks. Täna on takistuseks kaks asja. Üks on see, et see ei tasu tarbijale ära. Teine on see, et ta ei ole kindel, et n-ö liigiti kogutud jäätmed reaalselt ka jõuavad taaskasutusse," jätkas ta.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: