Eesti suplusvesi osutus Euroopa silmis halvaks
Kuigi Eestis hinnatakse enne rannahooaja algust suplusvee kvaliteeti enamasti väga heaks, jääb see ametlike mõõtmistulemuste kohaselt Euroopa Liidu keskmisele kõvasti alla.
Terviseamet edastas Euroopa Liidule 54 avaliku supluskoha andmed, kuid terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Aune Annus-Urmeti sõnul mõjutab väikese supluskohtade üldarvu juures iga väikseimgi probleem negatiivselt üldhinnangut kogu riigi suplusveele, mis aga ei tähenda, et meil oleks halva veekvaliteediga avalikud supluskohad, kirjutab Postimees.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud raporti järgi vastab Euroopa supluspaikadest 95 protsenti vähemalt miinimumnõuetele ja 83 protsenti vetest on suurepärase kvaliteediga, kuid Eestis on need arvud vastavalt 87 ja 61 protsenti.
Ainsaks probleemiks Eesti suplusvete hindamise puhul on terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul olnud kolm randa, mille proovides on olnud kõikumisi ehk nelja aasta suplusvee seire tulemustele tuginedes saab öelda, et 54 supluskohast 45 kvaliteet on väga hea ja hea.
Halva veega kategooriasse klassifitseeriti Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus ning Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E. coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide hulk piisava veekvaliteediga randade klassi piirnormi.
Toimetaja: Marek Kuul