Anna-Maria Penu: Hispaania aeglased, aga põhjalikud muutused ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik.
Anna-Maria Penu on aja- ja reisikirjanik. Autor/allikas: erakogu

Raske on lühidalt rääkida millestki suurest. Raske on tähtsuse järjekorda panna tähendusrikkaid inimesi, sündmusi, tundeid, nähtusi. Ja kas peakski? Sest kõik on korraga, siinsamas, ühel ja samal ajal, üksteist põhjustades, mõjutades, innustades.

Hispaania kohalike valimiste tulemusi oodates ja reaktsioone nähes oli mul see tunne tugevam kui varem. Jah, midagi on toimumas, midagi suurt ja põhjalikku on toimumas Hispaania (ja ehk seega ka Euroopa?) poliitikas, valitsevas poliitilises kultuuris, ehk isegi poliitikategemise viisis. Ning enne veel, kui küünikud hakkavad illusioone õõnestama, enne veel, kui end pragmaatikuteks nimetavad võimulolijad tembeldavad igasugused (loe: sotsiaalsed, soolised ja üldisemalt võrdõiguslikud) muutused radikaalsuseks, tuleb need kõik üles lugeda, ära märkida, silme ees hoida.

Et ei läheks kunagi meelest, et teistsugune poliitika on võimalik, sest on olemas teistsuguseid inimesi.

Pühapäevastel Hispaania valimistel tõusid tõenäolisteks linnapeadeks Madridis Manuela Carmena ning Barcelonas Ada Colau. Kaks naist, kelle elulood on imetlusväärsed.

Carmena on 71-aastane endine kohtunik, kes 45-aastaselt töötas vangla järelevalvekohtunikuna selle nimel, et vangla oleks inimese päästmise asutus ning nõudis, et seal töötaksid psühholoogid ja toksikomaanidel oleks ravivõimalus. 52-aastaselt, kohtuvõimu üldnõukogu eestkõnelejana, loobus ta ametiautost, et sõita jalgrattaga ning kasutada ühistransporti, samuti palus tal endal palka vähendada. 66-aastaselt, juba pensionärina, asutas ta poe, kus müüakse vangide tehtud lasterõivaid.

Ada Colau aga juhtis vapra naisena liikumist PAH, mis seisab inimeste, kes ei suuda pankadele eluasemelaenu tagasi maksta, kodudest välja tõstmise vastu. Ta rääkis pankade juhtidest, nimetades neid korduvalt kurjategijateks, kinnisvaramulli tekitajateks ning süüdlasteks valitsevas sotsiaalses ja majanduskriisis. Lisaks on Colau aktiivne immigrantide õiguste eest võitleja, mis on kui värske tuul Euroopat vallutavas umbses rassismi ja võõraviha õhustikus.

Mõlemat naist tembeldatakse radikaaliks.

Ülbuse ja täieliku empaatia puudumisega hiilgav valitseva Rahvapartei valitsemisviis ning pidevalt avalikuks tulevad korruptsiooniskandaalid – mis toovad päevavalgele aastakümneid kestnud altkäemaksudel ja ametiseisundi kuritarvitamisel põhineva juhtimise – pidid saama karistatud. Sest keegi ei taha elada sellises riigis. Keegi ei peaks olema sunnitud sellises riigis elama.

Carmena ja Colau on vaid kaks toimuva optimistliku muutuse nägu ning seda Hispaania kahes suurimas linnas. Madridi on viimased 24 aastat valitsenud raudse haardega parempoolne Rahvapartei, kes valimistulemuste põhjal ja vasakpoolsete parteide kokkuleppe korral enam linnavalitsust ei moodusta. Barcelonas võib Ada Colau juhitud rühmituse võit aga pidurdada piirkonna valitsuspartei Convergència i Uniò iseseisvumisplaane. Ka suuruselt kolmandas Hispaania linnas Valencias, kus 1999. aastast saati absoluutse enamuse abil ainuvalitsenud Rahvapartei juhtide üleolev seadusteeiramine on alati leidnud hääletajate toetuse, on linnavalitsuse moodustamine üle pika aja taas mitme partei ning vasakpoolsete jõudude küsimus.

Ja kuigi Rahvaparteil on endiselt enim hääli saanud nimekiri (27 protsenti kõikidest antud häältest – ja see on ka ainus positiivne järeldus, mida liidrid avalikkusele valimistulemusi kommenteerides teevad), on pool aastat enne üldvalimisi tegemist väga nõrga lohutusega. Territoriaalne võimukaotus on liiga suur.

Kui maapiirkondades, kus traditsiooniline kaheparteisüsteem kestab vankumatult edasi, on peaminister Mariano Rajoy poolt juhitud partei endiselt eelistatuim valik, siis suurlinnades on Hispaania ilmselgelt pöördunud üle pika aja taas vasakule. Siin kohal mängib võtmerolli politoloogia õppejõu Pablo Iglesiase juhitud vasakpoolne Podemos, kellest oleneb enamuse linnavalitsuste moodustamine, ning kelle Hispaania poliitmaastikule tulek (koos parempoolse uue parteiga Ciudadanos) raputab traditsioonilist kaheparteisüsteemi arvatavalt rohkem kui esialgsed arvud näitavad.

Seevastu sotsiaaldemokraadid eesotsas oma uue liidri, filminäitlejat meenutava Pedro Sánchezega, saavutasid valitsevaid tingimusi arvesse võttes oma võimaliku parima tulemuse, jäädes teiseks enim hääletatud nimekirjaks kogu riigis (25 protsenti). Valimistulemused on mõrumagusad, sest Hispaania Sotsialistlik Töölispartei on küll kaotanud hääli, ent saab enda kätte tunduvalt rohkem võimu. Linnavalitsuste juhtimist puudutavaid läbirääkimisi kavatsevad nad pidada mitme parteiga (nii Podemos, Izquierda Unida kui ka Ciudadanos on selleks valmis), kust on võita ainult neil. Uutele parteidele võib nendega kokkumäng aga hoopis vastupidiselt mõjuda, sest ega sotsiaaldemokraadid pole samuti korruptsioonisüüdistustest sugugi puhtad ning nende majandusprogrammid ja huvidering erinevad teiste vasakpoolsete parteide omadest tunduvalt.

Seetõttu kasutaski särav Sánchez valimispäevale järgnenud õhtul pea sama lohutavat argumenti, mis peaminister Rajoy: „Me oleme enim hääletatud vasakpoolne partei Hispaanias!“, ent see ei vähenda sugugi uute tulijate peadpööritavalt kiiret tõusu ja tuntavat poolehoidu valijate seas.

Seega, Hispaania kaks suurimat parteid on veel elus, kuid raskelt haavatud. Samamoodi nagu Hispaania majandus ning rahvas. Kõik vajavad inimlikumat poliitikat, inimlikumaid ja empaatiavõimelisi poliitikuid, et edasi minna, et edasi elada. Ja tundub, et muutus on Hispaanias alanud.

Algas see juba neli aastat tagasi 15-M, Indignados ehk Nördinute liikumisega, kuigi võimud ega meedia tahtnud või ei osanud seda tunnistada. Täna on Hispaanias tänu sellele liikumisele rohkem lootust, rohkem õhku.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: