"Kuna seda viimati väljakaevamata osa on päris palju Eestis olnud. 20 miljoni tonni peale seati limiit, aga reaalne kaevandamise maht on olnud 13-15 miljonit tonni, siis väljakaevamata kivi maht on päris suur," ütles VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa, "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

See võimaldaks põlevkivipuudusel suletud kaks õlitehast taas tööle panna ja mida varem, seda parem.

"Seadmed on konserveeritud, inimesed - ligi 300 väga head spetsialisti on kontsernist koondatud, meie oleme selgelt mures. Lõpmatuseni need inimesed tööta ja ei püsi Ida-Virumaal. Me teame, et töötud head spetsialistid otsivad kiiresti tööd teistes regioonides või välismaal," lisas Rohumaa.

Tõenäosus, et parlament seaduse enne suvepuhkusele minekut vastu võtab, on siiski üsna väike.

"8. juunil on see komisjonis. Aga Riigikogu suurde saali jõuab see 1. septembril. Ja põhjus on hästi lihtne - me kõigepealt ootame ära kindlasti ka vabnariigi valitsuse seisukoha ja teisalt me ka juba eelmise koosseisu lõpus kohtusime nii Eesti looduse fondi kui erinevate ministeeriumitega, et vaatamata sellele, et eesmärk on üllas ja need inimesed peavad tööle saama, ei saa ühtegi seadust, mis puudutab nii tähtsat maavara nagu põlevkivi, teha rutakalt ja ülejala," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Valitsuse seisukoht eelnõule võib tulla nädala pärast. Keskkonnaminister Marko Pomerants arvab, et valitsus annab oma seisukoha järgmisel neljapäeval. "Ma arvan, et valitsusest tuleb toetav seisukoht," sõnas minister.

Tehaste taaskäivitamisega on seotud mitmesaja inimese töökohad.

Priit Rohumaa märkis, et kokku oli üle 300 inimese, kes kaotasid töö põlevkivipuuuduse ja tehaste sulgemise tõttu VKG tehases. Kontserni väliselt remondi, logistika ja kogu tarneahelas alates kaevandusega võib töö kaotada sama palju või rohkemgi.

VKG sulges kaks õlivabrikut möödunud aasta lõpus, põhjendades seda Eesti Energiast sisseostetava põlevkivi kõrge hinna ja maailmaturul langenud naftahinnaga.