USA saatkonnast öeldi, et tõepoolest on olemas programm tuvastamaks kahtlast tegevust hoone lähedal, kuid tegu pole millegi salajasega ja kõik käib Eesti seaduse piires.

"Meie tegevuse eesmärk on avastada kahtlast tegevust ja ära hoida halbade asjade juhtumist," kinnitas Ühendriikide saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Bradley Hurst "Aktuaalse kaamera" uudistele.

Hursti väitel toimub jälgimistegevus avalikus ruumis ning kogu protsess on avalik. Samas tunnistas Ühendriikide esindaja, et ta ei saa kõiki programmi detaile avalikustada, kuid ta rõhutas, et kogu programm toimub koostöös Eesti ametivõimudega.

Siseministeerium avaldas meediasse lekkinud info selgitamiseks, 2013. aastal USA saatkonnaga sõlmitud turvalisuse tagamise kokkuleppe, milles selgub, et USA saatkond võib kasutada valveüksust, mis võib üksnes vaatlustegevuse kaudu tagada turvalisust.

Erkki Koort: Ühendriikide saatkonnale ei ole antud luba varjatud jälgmise läbi viimiseks

Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti väitel varjatud jälgimise õigust ja andmete masskogumise õigust Ameerika Ühendriikidele antud ei ole, ja ministeerium püüab praegu aru saada, milliseid andmeid täpselt kogutud on.

"Praegu on ainult ajalehes Postimees avaldatud andmeid, mis sellist andmekogumist väidavad, aga muid dokumentaalseid tõendeid ei ole," ütles Koort. Samuti märkis asekantsler, et Eesti pool ei ole kontrollinud Ühendriikide tegevust Eestis, sest riik on usaldnud oma partnereid.

"Meil ei olenud ühtegi põhjendatud kahtlust, et midagi sellist võiks toimuda, mille puhul peaksime USA saatkonna tegevust kontrollima," tõdes asekantsler Koort.

Kari Käsper: kogutud teabe töötlemine ja väljastamine peaks olema läbipaistvam

Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul paneb avalikkust muretsema asjaolu, et ilma inimese loata kogutud süütute isikute andmeid võidakse kasutada tulevikus nende vastu.

Käsperi arvates peaks olema läbipaistvam see, kas siseministeerium ja julgeolekuasutused jagavad andmeid Eesti inimeste kohta ning millistel alustel nad massiliselt kogutud teavet välisriikidele väljastavad.

"Samuti on küsimus selles, kes teostab selliste andmete jagamise kohta järelvalvet ning tagavb see läbi, et teave on ikkagi välja antud ainult vajalikel ja põhjendatud juhtudel," märkis inimõiguste keskuse juht.