Kahe sajandi jooksul on korduvalt muutunud nii riigikord kui ka kultuuriruum, milles elame. Sellest hoolimata on Haapsalu suutnud säilitada oma positsiooni ühe Eesti tuntuma suvituskohana. Haapsalu hakkas kuurordina tuntust koguma 1825. aastast, mil sinna rajati arstina töötanud Karl Abraham Hunniuse eestvedamisel Haapsalu esimene vesimudaravila. Haapsalu linna ning Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse poolt kuurordi sünnipäevaks korraldatud teemapäeval arutleti nii ravimuda ajaloo kui ka selle tänaste kasutusvõimaluste üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui ravimuda abil kogus Haapsalu kuulsust, siis jätkuva populaarsuse on SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärna sõnul taganud väikelinna arhitektuuriline miljöö ja kultuuritraditsioonid.

"Ma arvan, et sellel 19. sajandi kuurordi tõusu lainel ei ela mitte meie siin Haapsalus vaid ka kõik teised suvituslinnad," tõdes Pärn.

Rääkides sellest, mida võiks teha, et Haapsalu veelgi enam puhkajaid tuua, mainis Haapsalu linnapea Urmas Sukles Haapsalu raudtee taastamise vajalikkust. Ligi sada aastat sai Haapsalu ja Tallinna vahel liikuda rongiga, kuid 2004. aastal lammutati Haapsalu ja Riisipere vahele jääv raudteelõik.

"Kui raudteeliiklus alguse sai, siis see oli ikkagi Haapsalule ja lähialadele suureks tõukuriks ja arengu katalüsaatoriks. Kui nüüd raudtee tuleks, siis ma arvan, et Haapsalu kui kuurordi rahvusvaheline maine saaks tõsise taganttõuke," ütles Sukles.

Haapsalu kuurordi aastapäev on sündmus, mis tõusis tähtsale kohale alles lähiminevikus. Esimest korda tähistati kuurordi sünnipäeva viie aasta eest, mil Haapsalu promenaadil tehti mudaravirekord - üheaegselt tehti ravimudaprotseduure 51 vannis.