Aruanne: võib-olla ongi optimaalne, et 10-20% eestlastest elab välismaal ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ühtekokku on natuke enam kui kahe aastakümnega Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest, tõdeb täna avalikustatud inimarengu aruanne, kuid toob samas välja ka viimase aja positiivseid trende ja aspekte.

Kui nõukogude aja sisseränne on nüüdse väljarände ühe olulise mõjutajana Eesti ja Läti eripära, siis kaks teist struktuurset tegurit – demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga – on Ida-Euroopa riikides sarnased.

Aruande autorid selgitavad, et peamises rändevanuses (20. eluaastates) on kõikjal Ida-Euroopas, sh Eestis, suured 1980. aastatel sündinud põlvkonnad, kes on nüüd tööturule sisenemise vanuses.

Teisisõnu: nii potentsiaalseid tööotsijaid kui ka lahkujaid on Eestis ja mujal Ida-Euroopas praegu väga palju.

Lääne-Euroopa vananeb aga kiiresti: suurimad põlvkonnad sündisid mitu aastakümmet varem, pärast Teist maailmasõda ja jõuavad praegu hoopis pensioniikka.

Lühidalt: kui Ida-Euroopas on praegu palju tööturule sisenejaid, siis Lääne-Euroopas on palju tööturult lahkujaid. Elatustasemete erinevus riikide vahel „suunab“ aga mitmesugustel põhjustel inimesi vähem jõukamatest jõukamatesse riikidesse.

Lahkujaid tuleb ka tagasi

Selliste negatiivsete põhisuundumuste varjus on väikeseks lohutuseks siiski see, et muist lahkujaid tuleb
Eestisse ka tagasi.

Seejuures on sisseränne nii rahvaloenduse kui registriandmetel väga sarnane: aastatel 2000–2012 on Eestis elukoha registreerinud (see on peamiselt tagasiränne) 29 000 inimest.

Eestisse saabujate arvu sees on lisaks tagasirändajatele ka teiste riikide kodanike sisseränne Eestisse. Tagasirände ulatutus Soomest on hinnanguliselt neljandik väljarändajatest.

Lisaks on oluline märkida, et tagasiränne toimub alati aegnihkega. Nii on aruande autorite sõnul huvitav tõdeda, et viimasel viiel aastal on Eestisse tagasirändajad oluliselt rohkem kui oli Eestist väljarändajaid aastatel 2000–2005.

Tagasirände osas jääb Eesti silma ka kõigi teiste Euroopa riikide, mitte üksnes Ida-Euroopa riikide võrdluspeeglis.

Nimelt ilmneb Euroopa sotsiaaluuringu 2008. aasta andmetest, et kui võtta kõikide Euroopa riikide puhul aluseks vastavas riigi sündinud inimesed, siis on Eestis kõige suurem välismaal töötamise kogemust omavate inimeste osakaal.

Jutt on inimestest, kes on mõnda aega elanud ja töötanud välismaal kuid elavad ja töötavad nüüd kodumaal.

Aruanne tõstatab rände peatükis küsimuse, kas Eesti riigi teostamise seisukohalt on üldse ideaalne, kui kõik eestlased elavad Eestis.

Iga viies välismaal elav eestlane optimaalne?

Ehk on hoopis nii, et 10–20% eestlaste võõrsil elamine – nii, nagu see viimased 100 aastat on olnud – ongi optimaalne ja annab pidevaid impulsse Eesti arengule, tagab oskuste ja teadmiste liikumise ja paranemise, võrgustikud, kontaktid.

Aruanne märgib, et me lihtsalt ei tea, kuidas oleks Eesti arenenud viimase 20 aasta jooksul, kui meil ei oleks olnud võimalik toetuda väljaspool kodumaad elavatele eestlastele või kui kodumaal töö kaotanud ei oleks leidnud alternatiivina võimalust töötada välismaal, peamiselt Soomes.

Väljarände puhul võib lisaks negatiivsetele kõrvalmõjudele siiski välja tuua terve rea positiivseid aspekte.

Näiteks suurendab väljaränne omakorda riigisisest mobiilsust. Kui bussijuhid lähevad Tallinnast Soome tööle,
siis tähendab see seda, et nende asemele tulevad inimesed mujalt Eestist.

Ajutine töötamine välismaal või õpiränne (välismaal omandatakse haridus ja siis tullakse koju tagasi) parandab Eesti elanike inimkapitali: omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel.

Väljaränne on olnud ilmselgelt puhver töötusele, sest väljaränne vähendab koormust Eesti sotsiaalsüsteemile.

Miljonites rahaülekanded

Alahinnata ei saa ka välismaal töötavate eestlaste rahaülekandeid kodumaale, samuti saadud raha kulutamist Eestis, näiteks kodumaal käies mitmesuguseid teenuseid kasutades.

Maailmapanga andmetel saadetakse Eestisse aastas keskmiselt 320–370 miljonit eurot. Natuke üllatuslikult oli esimesel kohal Venemaa 142 miljoni euroga, Soomest saadeti Maailmapanga andmetel Eestisse „ainult“ 41 miljonit eurot.

Samas märgib aruanne, et negatiivne on kahtlemata haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine. Ajude väljavool toob pikemas perspektiivis kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise.

Et väljaränne suurendab riigisisest Tallinna-suunalist liikumist, süvendab väljaränne ka regionaalset ebavõrdsust Eestis.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: